Printerisõbralik versioon

Saate selle indeksi abil sõnastikku sirvida

Erisümbolid | A | B | C | D | E | F | G | H | I | J | K | L | M | N | O | P | Q | R | S | Š | Z | Ž | T | U | V | W | Õ | Ä | Ö | Ü | X | Y | KÕIK

Lehekülg: (Eelmine)   1  ...  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  ...  24  (Edasi)
  KÕIK

K

katedraal

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

keelpill

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kiilkiri

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil

kirikukantaat

lüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal

kirmas

talurahva suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal

klahvpill

on pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve

klassikaline orkester

klassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning  uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm 

klassikaline sonaaditsükkel

suurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele

klassikaline sonaadivorm

heliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks

kodakirik

Eestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all

Lehekülg: (Eelmine)   1  ...  3  4  5  6  7  8  9  10  11  12  ...  24  (Edasi)
  KÕIK