sõnastik

muusikas laul, milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid; kunstis reeglistik (peamiselt inimese) kujutamiseks Egiptuse kunstis

kirikust väiksem altariga pühakoda, mis võis kuuluda suurema kiriku vm. institutsiooni juurde, nt. kalmistukabel 

kirjakunst, kaunilt kirjutamine

populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil

lüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal

talurahva suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal

on pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve

klassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning  uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm 

suurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele

heliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks

Eestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all

romantismiajal ooperis levinud kiiretempoline ilustus või passaaž ühel silbil

pildil oleva paigutus

rahvatantsuliik, millele on omane kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis

barokiajal orkestrile kirjutatud muusikateos ja/või teose ettekandmine publikult

muusika, mis on loodud avalikuks esitamiseks ja tähelepanelikuks kuulamiseks (mitte enam kaasalaulmiseks või -mängimiseks nagu renessansiajal). Rohkem hinnatakse esitajate isikupära ja meisterlikkust

klassikalist sonaadivormi lõpetav osa

ooperi üks vorme, mille sisu oli igapäevasem ja kergem ning etendust edasi viivad sündmused realistlikumad; žanrist arenes hiljem välja operett

lisaruum romaani kirikus põikhoone ja apsiidi vahel kirikuteenrite jaoks

keskaegne kiriklik laul

olid ilmalikust elust väljunud ja täielikult palvetamisele ja vaimsele tegevusele pühendunud kloostrid

renessansiaegne puhkpill, kus huulikut ei hoita huulte juures vaid õhk puhutakse spetsiaalsesse kapslisse

kooriruumi all paiknev ruum romaani kirikus reliikviate hoiustamiseks või erariituste läbiviimiseks

ristilöödud Kristuse kuju

kunstiliigid, mille peamine eesmärk on millegi/ kellegi kujutamine. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur, skulptuur, maal, graafika.

erinev kunsti tegemise viis, nt. portree võib olla maalitud või kivist välja raiutud

kas kindlal ajastul/ perioodil või konkreetses geograafilises piirkonnas ühiste tunnustega tehtav kunst, nt. egiptuse stiil, joonia stiil, gooti stiil jne