Juhised kunstiteose kirjeldamiseks
Õpikeskkond: | TTG kursused |
Kursus: | Kultuurilugu II osa |
Raamat: | Juhised kunstiteose kirjeldamiseks |
Printija: | Külaliskasutaja |
Kuupäev: | neljapäev, 18. september 2025, 19.03 PM |
Kirjeldus
Õppematerjal
1. Erinevad analüüsimeetodid
Kunstiteose analüüs on suhteliselt noor nähtus, selle põhimõtted on kirja pandud alles 19. sajandil: siis kui oli juba alguse saanud teadlik kunsti õpetamine akadeemiates. Varem (alates 15. sajandist) oli piltide kirjeldamise ja lahti mõtestamise aluseks olnud kunstniku eluloost lähtuv. Pikemalt kirjutab erinevad analüüsimeetodid lahti Anneli Porri vihikus Seoseid loov kunstiharidus, mina kirjeldan lühidalt neist peamisi.
Biograafiline analüüs lähtub kunstniku elust ja seostab teoseid eluloo erinevate etappidega. Siin võrreldakse varase perioodi töid hilisemaga just elusündmuste ja üldise tausta valguses.
Stiilianalüüs keskendub rohkem vormiküsimustele ja tegeleb rohkem konkreetsest ajastust (stiilist/perioodist) tulenevatest märksõnadest ning vaatleb kindla kunstniku käekirja vastava perioodi valguses. Stiilianalüüs vaatleb nt. autorile omast stiili: tehnikaid, värvikasutust jms ja kuidas see aja jooksul muutub: kas ja kuipalju erineb konkreetse autori stiil ajastule omasest stiilist ning kas ja kuipalju räägivad autori pildid konkreetsele ajastule omasest stiilist.
Ikonograafiline analüüs toob sisse laiema konteksti (pildi), sealhulgas ka vaataja oma. Kaasatakse varasemad teadmised silmnähtavaga ja käegakatsutavaga. St. et pilti analüüsides vaadeldakse ühelt poolt konkreetseid vorme, värve ja süžeed (sisu, pildi tegevust) ja leitakse uusi: kirjanduslikke, ajaloolise või väga isiklikke seoseid nähtuga. Rohkem pööratakse tähelepanu võimalikele pildil leiduvatele sümbolitele ja lisatähendustele.
Kriitiline analüüs on 20. sajandi II poolel tekkinud uus lähenemine kunstianalüüsile. Ühelt poolt hõlmab ta juba olemasolevaid meetodeid: kunstnikust, teose vormist ja sisust ning ajastule omasest ja laiemast kontekstist. Lisandub sotsiaalne ja ühiskonnakriitiline aspekt, mis vaatleb teost erinevate väärtushinnangute, soorollide, ühiskonnanormide ja ideoloogiate valguses. Kunstnik ja tema teos ei ole enam oma keskkonnast väljatõstetud "objekt" vaid keskkonnast tulenevate nähtustega tihedalt läbipõimunud vaatlus.
2. Analüüsi neli osa
Antud kursusel keskendume stiilianalüüsile. Ehk püüame pilti vaadelda ja kirjeldada eelkõige silmaga nähtava põhjal.
1. Kirjeldamine
Selles osas antakse objektiivset (mitte hinnangulist) infot selle kohta, mida konkreetselt pildil näha on, nt. pildil on pruuni värvi vanaaegsetes rõivastes naine. Kirjeldada saab:
• kes/mis pildil on; mis tegevus pildil toimub (nt. grupp inimesi räägivad omavahel ..)
• milline on pildi kompositsioon e. ülesehitus: kuidas on esemed pildile paigutatud: kas keskele või äärtesse, mis esiplaanil, mis taustaks, milliseid detaile leiate, kas midagi on rõhutatud, kuidas on inimesed kujutatud: tervikuna, kuidagi külje pealt jne.
Milline on pildi koloriit e milliseid värve on enim (nimetage värve), milline on pildi üldine tonaalsus (pastelne, tume, ergas,…)
• milline on valgus (nt. hajuv, ühtlane, kuhugi kindlasse kohta suunatud …)
2. Analüüs
Selles osas vastatakse küsimusele miks: mis põhjusel on kunstnik kujutanud just antud tegevusi, värve, esemeid, nt. raagus puud: surm, kaduvus
• milliseid lisatähendusi, sümboleid (asju, mis võivad viidata millelegi muule, kui ainult endale)? NB! Värvid!
• kuidas on kujutatud (kas tõepäraselt, moonutatult, stiliseeritult, lihtsustatult ...) ja kuidas see pilti suhtumist mõjutab?
• kas pilt räägib mingit lugu, millist? mis tekitab sellise tunde?
• kelle jaoks või kuhu see tehti? kes võis olla pildi tellija? NB! Siin tuleb end mõtelda sellesse aega, kus pilt maaliti.
3. Tõlgendamine
Selles osas mängitakse võimalike muutustega pildi vormis ja sisus ning mõjudega, mida need muutused teosesse suhtumises kaasa toovad:
• mis muutub pildi meeleolus, eesmärkides kui pilt on esitatud mõne teise kunstiliigi (nt. foto, skulptuur, graafika) kaudu?
• kuidas muutub pildi tähendus, kui sellelt midagi ära võtta/ lisada (nt. inimesi) või muuta nt. pildil olevaid värve?
• mis on teisiti, kui muutub pildi esitlemisviis ja koht: kaubamaja, linnapark, klassi sein, raamatuillustratsioon, … ?
• mis nende muutuste korral toimub vaataja e. Teie suhtumises teosesse?
4. Hinnang
Alles selles viimases punktis antakse isiklik hinnang pildi kohta ja põhjendatakse oma arvamust:
• mulle meeldib/ei meeldi pilt sellepärast, et ...