Sissejuhatus 20. sajandi kunsti ja muusikasse

Õpikeskkond: TTG kursused
Kursus: Kultuurilugu III osa
Raamat: Sissejuhatus 20. sajandi kunsti ja muusikasse
Printija: Külaliskasutaja
Kuupäev: reede, 29. märts 2024, 14.44 PM

Kirjeldus

õppematerjal

1. Sissejuhatuse sissejuhatus

Antud kursusel käsitletakse 20. sajandi kunsti- ja muusikat maailmas ja Eestis. Lisaks kunstmuusikale on teemadeks ka jazz-, rock- ja popmuusika areng ning lühike sissevaade tehakse ja filmi-ja fotograafia ajalukku. 

Kursuse materjalid on õpetaja poolt koostatud erinevate õppematerjalide (õpikud) ja infokandjate(raamatud ja internetiallikad) põhjal. Aluseks on riikliku õppekava nõuded, kuid õpetaja valik on olnud teemade hulk, teemade esitamise järjekord ja maht, mida antud kursusel käsitletakse. 

Kursus algab 20. sajandi stiilide tutvustamisega, eraldi tutvute kunstnike ja heliloojate loominguga. II teemaploki moodustavad popkultuurid ja kaasaja muusika ning kunst ja Eesti kunst ja muusika. 

Kursuse märgatava osa moodustavad iseseisvad tööd, mida saab teha mõnesse teemasse süvenemiseks ja kursusehinde tõstmiseks. 


2. Sissejuhatus

 

Fragment Eadweard Muybridge fotoseeriast. Liikuv hobune, 1878 (kujutas esimesena liikumist (link)

20. sajandi alguseks on Euroopa muutuste lävel: aristokraatiale üles ehitatud vana tuttav maailm hakkab väsima. Senikehtinud tõed ja arusaamad muutuvad küsitavaks ja neis hakatakse kahtlema. Uut, terviklikku maailmapilti aga ei ole veel sõnastatud, kuigi uued ideed juba lendavad õhus. Samal ajal kolib tööstusrevolutsiooni tagajärjel üha rohkem inimesi linna, linnad muutuvad ülerahvastatuiks, inimene kui indiviid hakkab massi sekka kaduma. Tehnoloogia areneb ja tehakse pidevalt uusi avastusi. Euroopa on pidevas muutumises ja pilk on suunatud tulevikku.

Ühiskonnas toimuvad muutused mõjutavad ka muusikas ja kunstis toimuvat. Kui varasematel perioodidel saime rääkida pikematest sarnastele põhimõtetele toetuvatest perioodidest nii kunstis kui muusikas, siis 20. sajand toob kaasa kirevuse, pideva muutumise ja individuaalse lähenemise.

Esmalt tutvute peamiste kunsti-ja muusikastiilidega 20. sajandil: miks nad on tekkinud, millised on nende sisulised ja vormilised tunnused. Osade stiilide puhul on kunsti ja muusika ühisosa suurem, osade puhul väiksem. Eriti kunstile on 20. sajandi alguses omane eriti kiire muutumine ja stiile on väga palju.  Muusikas on muutused vähem drastilised kuid koos jõutakse umbes 20. sajandi 70. aastateks punkti, kus kõik oleks justkui ära proovitud ning edasiminek oleks justkui tagasiminek. Üldmõistena kasutatakse 19. sajandi lõpu (impressionistid) kuni 1970 aastate alguseni tehtava kunsti ja muusika iseloomustamiseks sõna modernism, mille sisu on pidevalt uue otsimine (stiilid) ja uue läbi enda defineerimine (eesmärgid).

Viimased 50. aastat on kunstis ja muusikas eri žanrite ja stiilide piirid üha ähmasemad ning üha vähem on leitud vajadust neid piire jäigalt paika panna. Kunstmuusikasse tuleb üha rohkem sisse rahvaste muusika ja popmuusika elemente. Mis omakorda avardab ka muusika geograafilisi piire: helilooja võib olla Euroopa päritolu aga lähtub oma loomingus nt. Ameerika muusikast jne. Elektrooniline muusika aga toob hoopis uued kõlavärvingud ja arengud ja üha rohkem ruumi jäetakse muusika esitajale ehk interpreedile. Ka kunst muutub enam teema- ja isikuga seotuks, ka ei määra kunstniku- aga muusikastaatust tingimata enam erialase kooli läbimine. Alates 1970. aastatest tehtava kunsti ja muusika iseloomustamiseks kasutatakse üldmõistet postmodernism (modernismi järgne). Postmodernism väärtustab keskkonna või konteksti olulisust, millesse midagi asetatakse (nt. kunstiteos ). Teise asjana rõhutatakse vaataja/tõlgendaja tähtsust: igal asjal on palju erinevaid tõlgendusi kuid ükski tõlgendus pole teistest õigem ega parem.

Hea on kursust alustada esimese avalikult näidatud filmilõiguga, mille autoriks on filmikunsti loojaiks tituleeritud vennad Lumiere`id Prantsusmaalt. Lugu räägib, et filmi vaadanud publik tormanud kabuhirmus saalist välja: nii mõjus neile liikuva maailma nägemine.


3. Üleminek 20. sajandisse

Hilisromantism

20. sajandi muusikaelu juhatab sisse romantismi järellainetusena tekkinud hilisromantism. Stiil oli mõjukaim Saksamaal ja Austrias. Väga paljus tugineti romantismihelilooja Richard Wagneri helikeelele ja uuendusetele. Orkestrid jätkasid romantismiajal alguse saanud suurenemist, sel perioodil loodud suurejoonelised sümfooniad nõudsid 20. sajandi hiiglaslikemaid esitluskoosseise. Olulisim hilisromantilist muusikat kirjutanud helilooja oli Gustav Mahler, kes oli oma loominguga sillaks 19. sajandi traditsioonide ja 20. sajandi uuenduste vahel.

USA muusikas oli märksõnaks jazzi esiletõus 20. sajandi alguses, millest sai alguse kogu hilisem popkultuur. Jazz levis kiiresti ka Euroopasse ning selle populaarsuse kasvule aitas tugevalt kaasa heliplaaditööstuse teke ja areng. Ameerika kunstmuusika heliloojad kasutasid samuti sageli oma loomingus nii jazzi kui bluesi elemente ja sidusid neid euroopaliku vormiga. 


Juugend

Viimane suur ja kõiki kunstiliike hõlmav stiil oli juugend. Stiil levis 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni üle maailma. Stiili alusepanijaks oli Inglise arhitekt William Morris, kes kutsus üles vabanema vanade stiilide segust ja segamisest ning luua asemele uus ja omapärane stiil. Juugend lähtub oma vormilt loodusest ja kõigis kunstliikides on ühine vormitunnus taimedest inspireeritud voogav joon.

Erinevates maades on juugendit nimetatud erinevalt: Modern Style Inglismaal, Art Nouveau Prantsusmaal ja Jugend (stiili propageeriva ajakirja "Jugend" järgi) Saksamaa. Sealt on nimi tulnud ka Eestisse.

Antud kursus tutvustab juugendit läbi arhitektuuri, kuid stiil esines kõigis kunstiliikides: maal ja graafika (koos sümbolismiga), tarbekunstis (mööbel, klaas (Tiffani vitraaž), mood jne. 

Stiilile omased märksõnad arhitektuuris on:

1) dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad

2) erinevat värvi materjalide kasutamine

3) palju reljeefe ja ornamente koos

4) hoonete ülemised akna- ja uksenurgad ümarad. sageli looklevate raamistustega 

Kõige juugendlikuma käekirjaga ning kogu stiili voogavust ära kasutav kunstnik on hispaanlane Antoni Gaudi, kelle projekteerituid maju võib näha Hispaania suuruselt teises linnas ja Kataloonia pealinnas Barcelonas. Üksikute majade ja Sagrada Familia kõrval  on sinna rajatud terve teemapark: Park Güell, mis kubiseb juugendlikest arhitektuurilahendustest. Täna on park populaarne kohalike ja turistide vaba aja veetmise paik.


Gaudi. Casa Battlo, 1904-10 (õpetaja pilt)

Interjööris korduvad välisfassaadi ümarad vormid. Kaunistused algavad põrandast, looklevad seinu mööda üles ja jätkuvad laes. Armastati kasutada metallkonstruktsioone, nt. klaaslagedel. Juugendile omane interjööridetail on näiteks kassettlagi - süsteemselt paigutatud lamedatest kassettidest lagi. Näide originaalsest juugendstiilis kassettlaest on näha Tartus kohvikus Crepp. Juugendile omast voogavust annavad edasi väänduvad ja looklevad metallist trepikäsipuud.


Juugendi kohta üldiselt saad lisa lugeda ja pildinäiteid vaadata kunstiajaloo veebilehelt siit.


4. Kordamiseks

Kordamisküsimused

1. Osata anda taust 20. sajandi olukorrale kunstis ja muusikas (testis lünktekst).

2. Mõiste "modernism".