mingile kindlale etnilisele rahvale omane muusika tegemise viis: laulud, konkreetsed pillid, rütm jne

on kunsti- ja muusikastiil, mis on inspireeritud konkreetse rahva ajaloost ja mütoloogiast

vaatenurk, koht, kus vaataja/ kunstnik objekti vaatleb

vabas vormis fantaasiarikas heliteos

rändlaulikud antiikajal

kunstiteos, mille juures on kasutatud või mis koosneb täielikult juba olemasolevatest valmis esemetest (dada)

on eesti vanimat tüüpi rahvalaul, kus põhirõhk on sõnadel, mitte viisi ja mis põhineb regivärsil: eeslaulja laulab ees ja koor kordab järele

regilaulule omane värsivorm, koosneb 8 silbist

skulptuuriliik, kus kujutatav on enamasti vaadeldav vaid ühest küljest, st. , et üks või kolm külhe on lamedad

klassikalise sonaadivormi III osa, kus korratakse esimest osa ilma teemasid vastandamata

kunstiteose originaalist kas trükitud või pildistatud koopia, nt. kunstiraamatute pildid teostest

kõnelähedane laul, mis püüab jäljendada loomulikku kõnerütmi. Kasutati nt. ooperis aariate vahepeal.

10.-12. sajandil levinud kirikuehitusstiil, võttis Rooma kunstist üle ümarkaare akende ja uste kuju juures

kujutamise viis Austraalia aborigeenide hulgas, kus muidu silmale nähtamatu skelett maaliti nähtavaks

roomlaste poolt kasutusele võetud numbrisüsteem, kus numbreid kujutati suurtähtedena, nt. 5=V

ringikujuline, roosist (Maarja sümbol) lähtuv aken enamasti gooti kiriku fassaadil

muusikas helide ajaline järjestus kindla süsteemi järgi, kunstis mingi ornamendi, objekti kordumine kindla vahemaa tagant