kujutava kunsti liik, mille olulisemaks tunnuseks on värv. Nii kuuluvad maali alla ka nt. vitraaž ja mosaiik

mitmehäälne ilmalik laul Itaalias

käsitsi kirjutatud raamat, nii nimetatakse enamasti ka keskaegseid käsikirju

oli ajalooline fotomenetlus, mis võimaldas pilti paberile säritada varasemast oluliselt kiiremini

on kunsti tegemise ja esitlemise viis kus lisaks vaatlemisele kaasatakse ka vaataja kuulmis-, haistmis- ja kompimismeeli

on muusikas korrapäraste dünaamiliste rõhkude perioodiline kordumine.

ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte ehk muusikateose viis

on keskmise naishääle nimetus

on 20. sajandi II poolel levima hakanud stiil muusikas, kunstis ja kirjanduses, mille eesmärk on kasutada teostes võimalikult vähe ilustusi, detaile ja kaunistusi.

absoluutne, nn. puhas muusika, mis tõstab esile teose selge liigsete ilustusteta helikeele

19.sajandi lõpu (impressionism) kuni 20. sajandi 70. aastate kunsti-, muusika- ja kirjandusstiile tähistav ühine mõiste.

muusika kirjutamise viis, kus üks meloodia on peateemaks ja teised vaid täiendavad või kordavad seda. Võeti kasutusele barokis

ainujumalaga religioon, nt. kristlus

tavapärasest suuremate mõõtmetega kindlale kohale paigutatud skulptuur, sageli heroilise sisuga

maalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse väikestest värvilistest kivi- või savitükikestest

algselt vaimuliku sisuga, hiljem ilmalikuks kujunenud mitmehäälne laul

ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum, nt. antiikmütoloogia

kr.k. musikē, otsetõlkes „muusade kunst“, sisuliselt tähendas lauldes ettekantud luulet

muusikaliik, nt. instrumentaal- ja vokaalmuusika; vaimulik ja kammermuusika; kunstmuusika ja rahvamuusika jne. Muusikat on võimalik liigitada väga erinevail viisil, tänapäeval on piirid eri žanrite vahel hägustunud.