laul, milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid, tuli muusikasse renessansiajal

kirjakunst, kaunilt kirjutamine

on muusika ühele pillile, solistile või väikesele orkestrikoosseisule.

populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

seina ülaosast eenduv horisontaalne pind, mis on sageli kaetud ornamendiga; rohkesti kasutati klassitsismis

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates