10.-12. sajandil levinud kirikuehitusstiil, võttis Rooma kunstist üle ümarkaare akende ja uste kuju juures

kujutamise viis Austraalia aborigeenide hulgas, kus muidu silmale nähtamatu skelett maaliti nähtavaks

roomlaste poolt kasutusele võetud numbrisüsteem, kus numbreid kujutati suurtähtedena, nt. 5=V

ringikujuline, roosist (Maarja sümbol) lähtuv aken enamasti gooti kiriku fassaadil

muusikas helide ajaline järjestus kindla süsteemi järgi, kunstis mingi ornamendi, objekti kordumine kindla vahemaa tagant

religioosse otstarbega ehitised, nt. kirikud, kabelid, templid jne.

on enamasti elektrooniline pill, mis kasutab heli tekitamise vahendina korduvaid muusikalisi heliridu, on sarnane süntesaatoriga

ilmaliku laulu üldnimetus renessansiajal, tuli prantsuskeelsest sõnast

on muusika kirjutamise viis, kus helilooja kasutab kindlat helide seeriat, mida vaatleb ja esitab võimalikult paljude vaatenurkade alt

on kujutamise viis maalikunstis, kus ruumilisust antakse edasi vormiliste võtetega (joonistus), mitte värvidega; kasutati klassitsismis ja akademilises kunstis, hiljem sotsialistlikus realismis