on muusikas korrapäraste dünaamiliste rõhkude perioodiline kordumine.

ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte ehk muusikateose viis

on keskmise naishääle nimetus

on 20. sajandi II poolel levima hakanud stiil muusikas, kunstis ja kirjanduses, mille eesmärk on kasutada teostes võimalikult vähe ilustusi, detaile ja kaunistusi.

absoluutne, nn. puhas muusika, mis tõstab esile teose selge liigsete ilustusteta helikeele

19.sajandi lõpu (impressionism) kuni 20. sajandi 70. aastate kunsti-, muusika- ja kirjandusstiile tähistav ühine mõiste.

muusika kirjutamise viis, kus üks meloodia on peateemaks ja teised vaid täiendavad või kordavad seda. Võeti kasutusele barokis

ainujumalaga religioon, nt. kristlus

tavapärasest suuremate mõõtmetega kindlale kohale paigutatud skulptuur, sageli heroilise sisuga

maalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse väikestest värvilistest kivi- või savitükikestest