on 20. sajandi stiil muusikas ja kunstis. Kunstistiil rõhutab inimese negatiivseid tundeid: hirmu, üksindust, paineid, võõrandumist loodusest jne. ning on ühiskonnakriitiline. Muusika eripäraks on atonaalsus ja rohke dissonantside kasutamine.

on klaveri kõlavõimaluste muutmine pilli keeltele või nende vahele asetatud kõikvõimalike esemete - alates papitükkidest lõpetades naeltega - abiga

kujutab reaalset maailma nii nagu see on või äratuntavate kujundite abil, vastand on abstraktne kunst.

on muusikavorm, kus muusika eesmärgiks on toetada filmi sündmustikku

kunstiteose mõõt, suurus. Teises tähenduses nt. mingi ettekande, ürituse läbiviimise viis (ametlik, pidulik jne).

tükike kunstiteosest, nt. Mona Lisa naeratus

vanimaid maalikunstitehnikaid, kus värv kanti märjale krohvile nii, et see imbus sügavale pinna sisse

arhitektuuristiil, mis tekkis 1920 aastatel ja mille eesmärgiks hoone projekteerimise juures on seada esikohale funktsionaalsus ja mille vormitunnusteks on puhtad geomeetrilised vormid, mitmeid korruseid läbivad aknad, lamekatus jne

on 20. sajandi alguse kunstistiil, mis ülistas tulevikku ja masinaid ja mille eesmärgiks oli kujutada liikumist

ehk tarbegraafika on graafika alaliik, mis tegeleb nt pakendite, kaubamärkide, logode või voldikute väljatöötamise ja kujundamisega.