muusikas laul, milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid; kunstis reeglistik (peamiselt inimese) kujutamiseks Egiptuse kunstis

kirikust väiksem altariga pühakoda, mis võis kuuluda suurema kiriku vm. institutsiooni juurde, nt. kalmistukabel 

kirjakunst, kaunilt kirjutamine

populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil