kaanonmuusikas laul,
milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid; kunstis reeglistik (peamiselt inimese) kujutamiseks Egiptuse kunstis |
kabelkirikust väiksem altariga pühakoda, mis võis kuuluda suurema kiriku vm. institutsiooni juurde, nt. kalmistukabel |
kalligraafiakirjakunst, kaunilt kirjutamine |
kankaanpopulaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist |
kantaatüks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile |
kapiteelsammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud |
katakombmaa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik |
katedraalsuurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik |
keelpillpill,
kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli
näppides, või poognaga üle keelte tõmmates |
kiilkirikirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil |
kirikukantaatlüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal |
kirmastalurahva
suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal |
klahvpillon pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve |
klassikaline orkesterklassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm |
klassikaline sonaaditsükkelsuurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele |
klassikaline sonaadivormheliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks |
kodakirikEestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all |
koloratuurromantismiajal ooperis levinud kiiretempoline ilustus või passaaž ühel silbil |
kompositsioonpildil oleva paigutus |
kontratantsrahvatantsuliik, millele on omane kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis |
kontsertbarokiajal orkestrile kirjutatud muusikateos ja/või teose ettekandmine publikult |
kontsertstiilmuusika, mis on loodud avalikuks esitamiseks ja tähelepanelikuks kuulamiseks (mitte enam kaasalaulmiseks või -mängimiseks nagu renessansiajal). Rohkem hinnatakse esitajate isikupära ja meisterlikkust |
koodaklassikalist sonaadivormi lõpetav osa |
koomiline ooperooperi üks vorme, mille sisu oli igapäevasem ja kergem ning etendust edasi viivad sündmused realistlikumad; žanrist arenes hiljem välja operett |
kooriruumlisaruum romaani kirikus põikhoone ja apsiidi vahel kirikuteenrite jaoks |
koraalkeskaegne kiriklik laul |
kõrbekloosterolid ilmalikust elust väljunud ja täielikult palvetamisele ja vaimsele tegevusele pühendunud kloostrid |
krummhornrenessansiaegne puhkpill, kus huulikut ei hoita huulte juures vaid õhk puhutakse spetsiaalsesse kapslisse |
krüptkooriruumi all paiknev ruum romaani kirikus reliikviate hoiustamiseks või erariituste läbiviimiseks |
krutsifiksristilöödud Kristuse kuju |
kujutav kunstkunstiliigid, mille peamine eesmärk on millegi/ kellegi kujutamine. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur, skulptuur, maal, graafika. |
kunstiliikerinev kunsti tegemise viis, nt. portree võib olla maalitud või kivist välja raiutud |
kunstistiilkas kindlal ajastul/ perioodil või konkreetses geograafilises piirkonnas ühiste tunnustega tehtav kunst, nt. egiptuse stiil, joonia stiil, gooti stiil jne |