populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil

lüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal

talurahva suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal

on pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve