10.-12. sajandil levinud kirikuehitusstiil, võttis Rooma kunstist üle ümarkaare akende ja uste kuju juures

kujutamise viis Austraalia aborigeenide hulgas, kus muidu silmale nähtamatu skelett maaliti nähtavaks

ringikujuline, roosist (Maarja sümbol) lähtuv aken enamasti gooti kiriku fassaadil

muusikas helide ajaline järjestus kindla süsteemi järgi

religioosse otstarbega ehitised, nt. kirikud, kabelid, templid jne.

ilmaliku laulu üldnimetus renessansiajal, tuli prantsuskeelsest sõnast

kujutava kunsti liik, kolmemõõtmeline (kõrgus, laius + sügavus), materjalideks klassikaliselt kivi, puu, pronks, savi

mitmest skulptuurist koosnev suurem skulptuur, nt. suured puskkaevud

pilliansamblile loodud lühem mitmeosaline teos (instrumentaalne)

kontsertstiili alaliik, kus barokktrio asemel esitasid muusikalisi soololõike üks või mitu solisti