barokse teose saatepillid, mis saatsid põhimeloodiat

„nopi päeva“ , roomlaste maised rõõme ülistav kõnekäänd (ld.k)

barokiaegse kontserdi erivorme, kus tavalisele barokktriole lisandus suurem ansambel, mis ühines väiksemaga lõiguti, seda kõlaliselt täiendades.

inimeste kujutamise viis egiptuse kunstis: pea, käed, jalad külje pealt (profiilis), rindkere, silm otse; võimaldas katta suuri templite ja hauakambrite seinu.

tänase sümfooniaorkestri eelkäia, hilisbarokiaegne neljast häälerühmast koosnev ansambel

piiblitekste illustreerivad reljeefid, mosaiigid ja vitraažid keskaegsete kirikute välis- ja siseseintel, nt. viimse kohtupäevastseen peaportaali (peamine sissekäik) kohal

„Issanda aastal“ (ld.k)

laulu sooloesitus, kasvas välja varasemast madrigalist. Võis olla osa suuremast teosest, nt. ooperist.

ristkülikukujuline elamutüüp, kus eluruumid paiknevad ümber avatud siseõue; tekkis etruskidel, levis roomlaste hulgas

ülalinn, templite ja tähtsamate ühiskondlike hoonete linnaosa Vanakreeka linnades

süsteemne sildveejuhe vee juhtimiseks veekogudest linnadesse

on madalaima naishääle nimetus

vabaõhuteater Kreeka kultuuris, looduslikult ehitati orgude põhja, istmed sujuvalt ülespoole asetsemas

uskumus, mis leiab, et kõigel ümbritseval on hing

altari paiknemise koht kiriku idaosas

uus muusika tegemise viis, mis sai alguse 14. sajandil Prantsusmaal

on rahvatantsuliik, kus osavõtjate arv, sugu ja tantsuga liitumise aeg on vaba

tantsu juurde lauldav rütmikas refrään, levinud renessansiaegses Itaalias

lüürilise (autori või esitaja isiklikul, vahetul kogemusel põhinev) sisuga laul või pillilugu

on keskmise meeshääle nimetus

barokiaegne pilliansambel, kus sõna "trio" tähistab kolme erinevat häälerühma, mitte pilli

varakristlik kirikuhoone tüüp, mis lähtus roomlaste kohtuhoonest

on madalaima meeshääle nimetus või madalaim pillipartii heliteoses

Itaaliast alguse saanud pillimuusika, mida mängiti põhiliselt tantsude saateks või ka iseseisva palana

hiiglaslik areen võitluste ja vabaaja vaatemängude korraldamiseks Roomas

üksikelement, nt. figuuri käsi

kreeka templi vanim sambastiil: lihtne, jässakas, alus puudu

teoste helide tugevus ja tugevuse muutumine, st., et muusikat ei esitata ühetaoliselt vaid näiteks vahel tugevamalt ja rõhutatult ja vahel vaikselt ja voolavalt

klassikalise sonaadivormi I osa, kus esitletakse teose peateemat ja kõrvalteemat

kunstiteose mõõt, suurus  

tükike kunstiteosest, nt. Mona Lisa naeratus

vanimaid maalikunstitehnikaid, kus värv kanti märjale krohvile nii, et see imbus sügavale pinna sisse

ehitise ülemist sise- või välisseina kattev reljeefne riba

keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on nime saanud paavst Gregorius Suure järgi

on helide heakõlaline kokku sobimine, esineb mitmehäälses muusikas

meid ümbritsevas keskkonnas leviv laine, mida on võimalik kuulda

piltkiri: sellist kirjamärkide süsteemi kasutasid nt. egiptlased ja hiinlased

mitmehäälsuse vorm, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate

kultuslaulu (usuliste talitustega seotud laul) koondnimetus antiikajal

Bütsantsis väljaarenenud enamasti puidule maalitud pühapilt, erinevus teistest pühasid tegelasi (Maarja, Kristus) kujutavatest maalidest see, et pilt ise oli püha; väga kindlad reeglid kujutamiseks

muusikas tähendab muusika väljamõtlemist selle esitamise ajal

kontratantsude rühm

kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile, millel on tavaliselt kolm osa

ainult pillimängule, ilma vokaalita (hääleta), tehtud muusika

kahe heli helikõrguste suhe

kreeka templi levinuim sambastiil: voluutidega kapiteel, sale

ooperis on Wagneri poolt kasutusele võetud uuendus - kindlaid tegelasi või sündmusi iseloomustav muusikaline teema, mida kasutati vastava tegelase või sündmuse sissejuhatamiseks 

muusikas laul, milles kõik lauljad alustavad sama viisi erineval ajal, nt. Sepapoisid; kunstis reeglistik (peamiselt inimese) kujutamiseks Egiptuse kunstis

kirikust väiksem altariga pühakoda, mis võis kuuluda suurema kiriku vm. institutsiooni juurde, nt. kalmistukabel 

kirjakunst, kaunilt kirjutamine

populaarne kabareede tantsunumber, mis kasvas iseseisvaks numbriks romantismiaja operetist

üks soololaulu vorme, lüüriline vokaalteos solistile või ansamblile

sammast talastikuga ühendav osa, enamasti kaunistatud

maa-alune käigustik, koopad, kuhu maeti inimesi; kristluse algusaastatel kristlaste salajane kohtumispaik

suurem ja võimsam kirikutüüp, sageli piiskopkonna peakirik, nt. Tartu Toomkirik oli Liivimaa piiskopkonna kirik

pill, kus heli tekitatakse kas sõrmede või mingi abivahendiga pillile tõmmatud keeli näppides, või poognaga üle keelte tõmmates

kirjamärkide süsteem sumeritel: märgid vajutati pehmesse savitahvlisse kiilukujuliste pulkade abil

lüüriline vaimulik mõtisklus, sai alguse ja oli populaarne Saksamaal

talurahva suvine nädalalõpupidu, senini in traditsioon säilinud Setumaal

on pill, kus heli tekitamiseks kasutatakse klahve

klassitsismiajal, 18. sajandil, kujunenud orkestritüüp, mille aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm ning  uuendusena lisaks neljahäälne puhkpillirühm 

suurem, enamast kolme- või neljaosaline heliteos erineva suurusega koosseisudele

heliteos, mille aluseks on kahe põhihelistiku teemade vastandamine, pala ise jaguneb kolmeks

Eestis levinud kirikutüüp, kus löövid paiknevad ühtse katuse all

romantismiajal ooperis levinud kiiretempoline ilustus või passaaž ühel silbil

pildil oleva paigutus

rahvatantsuliik, millele on omane kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis

barokiajal orkestrile kirjutatud muusikateos ja/või teose ettekandmine publikult

muusika, mis on loodud avalikuks esitamiseks ja tähelepanelikuks kuulamiseks (mitte enam kaasalaulmiseks või -mängimiseks nagu renessansiajal). Rohkem hinnatakse esitajate isikupära ja meisterlikkust

klassikalist sonaadivormi lõpetav osa

ooperi üks vorme, mille sisu oli igapäevasem ja kergem ning etendust edasi viivad sündmused realistlikumad; žanrist arenes hiljem välja operett

lisaruum romaani kirikus põikhoone ja apsiidi vahel kirikuteenrite jaoks

keskaegne kiriklik laul

olid ilmalikust elust väljunud ja täielikult palvetamisele ja vaimsele tegevusele pühendunud kloostrid

renessansiaegne puhkpill, kus huulikut ei hoita huulte juures vaid õhk puhutakse spetsiaalsesse kapslisse

kooriruumi all paiknev ruum romaani kirikus reliikviate hoiustamiseks või erariituste läbiviimiseks

ristilöödud Kristuse kuju

kunstiliigid, mille peamine eesmärk on millegi/ kellegi kujutamine. Kujutava kunsti liigid: arhitektuur, skulptuur, maal, graafika.

erinev kunsti tegemise viis, nt. portree võib olla maalitud või kivist välja raiutud

kas kindlal ajastul/ perioodil või konkreetses geograafilises piirkonnas ühiste tunnustega tehtav kunst, nt. egiptuse stiil, joonia stiil, gooti stiil jne

vaade objektile külgvaates,nt. tordi erinevad kihid.

on risti tüüp, mille põiki paiknev haru on püstisest harust lühem

romantismiajal tekkinud soololaulude kogum, mille üksikuid laule ühendab sama teema ja sündmustik

klaverisaatega soololaul või kammerlaul; tekkis romantismiaja Saksa helilooja Schuberti loomingust

religioosne talitus, millel on kindel kord ja kindlaksmääratud teemad

pill, kusheli tekitatakse löögi abil (käega või mingi abivahendiga)

sammaste või välisseinaga piiratud kiriku siseruumi osa; klassikaliselt on kirikus kolm ja viis löövi (kesk- ja külglöövid)

Saksamaa protestantlik kirikulaul. Tekkis reformatsioonijärgselt.

kujutava kunsti liik, mille olulisemaks tunnuseks on värv. Nii kuuluvad maali alla ka nt. vitraaž ja mosaiik

mitmehäälne ilmalik laul Itaalias

käsitsi kirjutatud raamat, nii nimetatakse enamasti ka keskaegseid käsikirju

ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte ehk muusikateose viis

muusika kirjutamise viis, kus üks meloodia on peateemaks ja teised vaid täiendavad või kordavad seda. Võeti kasutusele barokis

ainujumalaga religioon, nt. kristlus

maalikunstitehnika, kus kujutis moodustatakse väikestest värvilistest kivi- või savitükikestest

algselt vaimuliku sisuga, hiljem ilmalikuks kujunenud mitmehäälne laul

ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum, nt. antiikmütoloogia

kr.k. musikē, otsetõlkes „muusade kunst“, sisuliselt tähendas lauldes ettekantud luulet

muusikaliik, nt. instrumentaal- ja vokaalmuusika; vaimulik ja kammermuusika; kunstmuusika ja rahvamuusika jne. Muusikat on võimalik liigitada väga erinevail viisil, tänapäeval on piirid eri žanrite vahel hägustunud.

keskajal kasutuses olnud noodimärk, ei näidanud heli kõrgust, nagu tänapäeva noodid

õhtu-või öömeeleolust inspireeritud lühipala

muusika ülesmärkimiseks kasutatav kokkulepitud märgisüsteem

muusikaline lavateos, mis sidus tervikuks kokku muusika, kunsti ja kirjanduse ning kus lavakujundusel ja kostüümidel oli oluline osa sisu kõrval

lavamuusika meelelahutuslik žanr, mille eelkäijaks oli Prantsuse koomiline ooper 

suurem kontsertteos, mis on mõeldud esitamiseks solistile, koorile ja orkestrile, sisult dramaatiline, temaatika enamasti piibliaineline. Oratooriume esitati iseseisvate, mittekiriklike kontsertidena.

pühapaiste, hiilgus, ausära vms. Eriti keskaja (kristliku sisuga) maalidel pühade inimeste pea ümber kujutati kuldse või valget värvi rõngana.

üksikkaunistus, võib lähtuda nt. geomeetriast (ring, kolmnurk) või elusloodusest (taimemotiiv).

ühe pilli või hääle osa helitöös

kiire üles alla liikuv heliriba

oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist.

viis, kuidas mängija teeb helipildi nüansirikkamaks aktiivse pedaalide kasutamisega

vaade hoonele, ruumile pealtvaates

mitmehäälsus e.muusika, milles kaks või enam häält liiguvad(laulavad) iseseisvalt, kuid kõlavad samaaegselt

paljude jumalatega religioon, nt. vanad kultuurid, antiikjumalused

renessansiaegne puhkpill, tänase oboe eelkäija

kiriku peauks

skulptuurižanr, kus inimese pead on kujutatud koos õlgadega

lühike, sissejuhatava iseloomuga vabas vormis pala

inimese nägu külgvaates

muusika, mille aines tuli ajaloosündmustest, kirjandusteostest või muusika autori sulest 

pill, kus heli tekitataksepilli sisse puhutud õhu võnkumisel

egiptlaste nelinurkse alusega hiiglaslik haudehitis

mingile kindlale etnilisele rahvale omane muusika tegemise viis: laulud, konkreetsed pillid, rütm jne

19. sajandi II poole loomesuund muusikas ja kunstis, mis sai ainest rahva ajaloost ja folkloorist

rändlaulikud antiikajal

on eesti vanimat tüüpi rahvalaul, kus põhirõhk on sõnadel, mitte viisi ja mis põhineb regivärsil: eeslaulja laulab ees ja koor kordab järele

regilaulule omane värsivorm, koosneb 8 silbist

skulptuuriliik, kus kujutatav on enamasti vaadeldav vaid ühest küljest, st. , et üks või kolm külhe on lamedad

klassikalise sonaadivormi III osa, kus korratakse esimest osa ilma teemasid vastandamata

kõnelähedane laul, mis püüab jäljendada loomulikku kõnerütmi. Kasutati nt. ooperis aariate vahepeal aga ka keskaegse kirikulaulu juures.

10.-12. sajandil levinud kirikuehitusstiil, võttis Rooma kunstist üle ümarkaare akende ja uste kuju juures

kujutamise viis Austraalia aborigeenide hulgas, kus muidu silmale nähtamatu skelett maaliti nähtavaks

ringikujuline, roosist (Maarja sümbol) lähtuv aken enamasti gooti kiriku fassaadil

muusikas helide ajaline järjestus kindla süsteemi järgi

religioosse otstarbega ehitised, nt. kirikud, kabelid, templid jne.

ilmaliku laulu üldnimetus renessansiajal, tuli prantsuskeelsest sõnast

kujutava kunsti liik, kolmemõõtmeline (kõrgus, laius + sügavus), materjalideks klassikaliselt kivi, puu, pronks, savi

mitmest skulptuurist koosnev suurem skulptuur, nt. suured puskkaevud

pilliansamblile loodud lühem mitmeosaline teos (instrumentaalne)

kontsertstiili alaliik, kus barokktrio asemel esitasid muusikalisi soololõike üks või mitu solisti

barokiajal levinud lihtne pillisaatega vokaalteos

ülalt ahenev neljakandiline reljeefidega kivisammas vanades kultuurides; steelil kujutati eriti olulisi sündmusi või tähtsaid sündmuseid

kujutise lihtsustamine, detailide vähendamine, üldise edasiandmine. Stiliseerimist esines palju nt. vanade kultuuride juures.

tantsude ja instrumentaalpalade tsükkel (mitmetest paladest koosnev kogumik)

heliteos, mille keskmeks on romantismi ideaalidele vastav ilukirjanduslik kangelane või süžee

tekib siis, kui mingi objekti erinevad osad on omavahel tasakaalus või korduvad. Nt. looduses liblikas.

heliteose osa, mis algab rõhuga ja lõpeb enne järgmist rõhku

muusika kõlavärv ehk heli selline tunnus, mille järgi teeme kindlaks kas heli on lauldud või mängitud või  mis liiki pill on heli tekitanud

põletatud savi või põletatud savist kujukesed. Kasutati palju mitmete vanade kultuuride juures.Põletamine andis savile veekindluse.

põletatud savist pisiskulptuurid, nt. Tartu Jaani kiriku kujud

klassikalise sonaadivormi II osa, kus arendatakse esimeses osas esitletud teemasid püsiva helistikuga vormis; töötlus lõpeb kulminatsiooniga

rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal, kes lisaks laulmisele ka tantsisid

sumerlaste astmeline tempel: 7 tasandit sümboliseerimaks 7 metalli/ planeeti

barokiaegne keelpill, tänase tšello eelkäija

silmapaistvalt osav muusik või laulja

romantismiajal tekkinud nähtus, kus kontsertettekande keskmeks sai mingi instrumendi täiuslik tehniline valdamine, nt. klaverimängija või viiuldaja

üldistatud vabakäejoonistus

maalikunstitehnika (käsitöötehnika), kus kujutis moodustatakse värviliste klaasitükkide omavahelisel ühendamisel, kõrgaeg gooti (kirikute aknad), populaarne ja juugendis (tarbekunst, nt. lambid)

muusika, kus peamine või tähtsal kohal on laul/ laulmine /sõnad

kunstis teema, nt. maalikunsti žanrid on meremaal või portreemaal; muusikas muusikavorm, nt. kontsert, laul, ooper