Keskaja muusika
õppematerjal
3. Pillid ja tantsumuusika
Pillid
Pillimängu jaoks eraldi muusikat kuni 13. sajandini kirja ei pandud, kuid laulu ja tantsu saateks mängiti pilli kogu aeg: enamasti erinevaid puhk- ja keelpille. Keskaegsed keelpillid erinesid antiikajal levinuist seetõttu, et mängimisel kasutati palju poognat, ning keeled olid kinnitatud kõlakasti külge.
Spetsiifiliselt keskaegsed pillid olid pirnikujulise kõlakastiga rebekk ja fiidel. Rebekil oli 1-5 keelt, kõige sagedamini 3, pilli kõla sarnaneb tänapäeva vioolale, kuid seda mängiti pigem süles. Fiidel on hilisema viiuli eelkäija ja erinevates paikades olid pillid natuke erineva kuju ja keelte arvuga.
Rebekk
Fiidel
Levisid ka harf ning lauto, mida keskaegsed muusikud mängisid ka poognaga. Meie kandlele sarnane oli kolm- või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeltega psalteerium, mida mängiti nii keeli sõrmedega näppides, kui poognaga.
Psalteerium
Huvitav keelpillide rühma kuuluv pill oli rataslüüra, teise nimega organistrum, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pöörlev ratas. Kui pilli mängiti, siis tekkis kaks heli: sõrmitsedes klahve muudeti helikõrgusi ülemistel keeltel, teised keeled kõlasid saatehelidena (burdoonhelidena). Kuula ka helinäidet.
Rataslüüra e. organistrum
Puhkpillidest kasutati eelkõige erinevaid flööte, levinud oli ka kahekordse roohuulikuga šalmei, lisaks oli populaarne pill torupill. Pillid olid enamasti Araabia päritolu.
Šalmei
Tantsumuusika
Levinuim keskaegse tantsu žanr oli estampii, mis oli populaarne tantsuvorm 13. ja 14. sajandil. Tantsul oli neli kuni seitse osa, mis võisid üksteist korrata, kuid mille lõpud võisid olla erinevad.
Teine tuntud keskaegne tants on saltarello, mille nimi tuleb itaalia keelsest sõnast saltare, mis tähendab "hüppama". Tantsule ongi iseloomulik hüplev samm ning tantsu iseloom on energiline ja isegi pisut ekstaatiline. Tants on algselt Itaalia rahvatants, kui jõudes õukonda, sai see teal kiiresti populaarseks.
Tundmatu autori poolt kirja pandud saltarello kõlab taustaks filmile "Brother Son, Sister Moon" (1972, režissöör Franco Zefirelli), mis räägib Assisi Fransiscuse elust.