20. sajandi arhitektuur ja disain.

Juugend

Ka Eestis ja Tartus leidub palju juugendarhitektuuri, võrreldes Euroopa ja maailmaga on see tagasihoidlikum ja kargem. Tartu juugendarhitektuuri kaunimate näidete hulka kuuluvad Vaksalihoone, Saksa Instituudi hoone Kastani tänaval ja Villa Margaretha Tähe tänaval (pilt 1). Puitarhitektuur ja selle puitpitskaunistused on üks Tartu juugendi märksõnadest, juugendi voogavust kohtab ka veel puumajade esiuste metallist katusealuste või ka uste enda dekoori juures.

Pilt 1. Villa Margaretha, 1911-1919 (allikas)

Rahvusromantism

Rahvusromantism oli stiil arhitektuuris, kunstis ja kirjanduses, mille kõrgaeg jääb 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi aldusesse. Suund kasvas välja rahvuslikust liikumisest ja selle eesmärk oli välja tuua rahvale ja rahvusele omast: ideid otsiti rahvakunstist ja mütoloogiast. Eesti rahvusromantiline arhitektuur on inspiratsiooni saanud näiteks rehielamu pikast ja madalast vormist, ka on nt. karniiside või siseruumide juures kasutatud vöökirjadest lähtuvaid mustreid ning võimalikult palju kohalikku materjale: puitu, maa- või paekivi, telliseid. Siiski leiab rahvusromantiliste ehitiste juurest palju stiililiselt juugendi stiilielemente. Oluline märksõna rahvusliku arhitektuuri alguse juures on ka see, et tolleaegsete ühiskondlike ehitiste projekte hakati tellima kohalikelt ehitusinseneridelt. Esimeseks rahvuslikus stiilis ehitatud hooneks ja ühtlasi Eesti arhitektuuriajaloo nurgakiviks on Tartus asuv Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, mille projekti autoriks oli noor eestlasest arhitekt Georg Hellat (pilt 2).

Pilt 2. Georg Hellat. EÜS-i maja, 1902 (allikas)

Funktsionalism

Eestis oli funktsionalism valdavaks stiiliks alates 30. aastatest kuni 1950. aastateni, mil prevalveerivaks sai Nõukogude Liidu Sotsialistlikust idealismist kantud arhitektuur (lähtus klassitsistlikust arhitektuurist). Suurepäraseid funktsionalistlikku stiili viljelevaid arhitekte oli meil palju, Tartu on ka siin heade näidete allikas. Pikki aastaid linnaarhitektina töötanud Arnold Matteus on projekteerinud palju ühiskondlikke hooneid (nt. Ugala Korporatsiooni hoone, Õpetajate Seminari maja) ja eramaju peamiselt Vaksali ja Tähtvere linnaossa. Ka on terve kesklinna sõjajärgne parkide ja alleede süsteem Matteusi kavandatud (pilt 3).

Pilt 3. Arnold Matteus. Korporatsioon Ugala hoone, 1938 (allikas)

Eesti funktsionalism on stiililiselt hästi äratuntav, sel esinevad olulised funktsionalismi vormitunnused: selged geomeetrilised vormid, lamekatus, korruseid läbivad või nurgaaknad, krohvitud ja värvitud välisfassaad. Lisaks Matteusele on palju ilusaid funktsionalistlikke hooneid projekteerinud Pärnu linnaarhitekti ametis olnud Olev Siinmaa, kelle käekirja järgi on loodud Pärnu rannaäärsed tänavad.

Stalinism ja nõukogude aeg

Nõukogude okupatsioon katkestas korraks ühiskonna loomuliku arengu ja suhtluse välismaailmaga, nagu ka teistes totalitaarsetes riikides, oli riigi poolt tunnustatud stiil kunstis sotsialistlik realism. Kogu loomingulist tegevust kontrollis ja juhtis riik. Arhitektuuris oli esialgu valdavaks stiiliks stalinism, mis võttis paljus eeskuju klassitsismist: vormilt suursugusest aga lihtsast stiilist, seda eriti just sõjajärgsel aastakümnel (pilt 4). Tartus on neoklassitsistlikus stiis üles ehitatud suurem osa sõjapurustustes hävinud Raekoja Platsi lõunaküljest (Raekoja poolt vaadates paremat kätt).

Pilt 4. Peeter Tarvas, August Volberg. Kino "Sõprus", 1955 (allikas)

Tasapisi jõudsid maailmas levinud uued suunad ka Nõukogude Liitu, Eesti oli siin uuega katsetamisel esirinnas, ära märkimist väärivad täna juba uue ilme saanud Viru hotell (pilt 5) ja loodetavast lähemas tulevikus uuele elule puhkev Tallinna Linnahall (pilt 6). Mõlemad hooned on ehitatud postmodernistlikus stiilis, oma pompöösselt üldvormilt meenutab viimane Kesk-Ameerika kadunud linnu ja omal ajal saadi ka mitmeid arhitektuuripreemiaid, täna kuulub Linnahall aga Unesco maailmapärandi nimistusse.

Pilt 5. Henno Sepmann, Mart Port. Viru Hotell, 1969-72 (allikas)

Pilt 6. Raine Karp, Riina Altmäe. Tallinna Linnahall, 1980 (hoone valmis Moskva 1980 aasta suveolümpiamängudeks: Tallinnas toimusid purjetamise regatid) (allikas)

Tartu Nõukogude moodsa arhitektuuri parimaid stiilinäiteid on restoran Kaunas (tänane Atlantis), mis on kahjuks oma esialgse kuju 1999. aastal tehtud ümberehituste käigus kaotanud (pilt 7).

Pilt 7. Voldemar Herkel. Restoran Kaunas, 1969 (allikas)

Alates 1970atest aastate teisest poolest sai suurimaks probleemiks ehituste juures selle kvaliteet, mis oli pea olematu. Ehitati kiiresti ja palju, kerkisid uued elamurajoonid kuid materjalid olid odavad ja tööd tehti lohakalt, näiteks ei pidanud majad sooja, mida kompenseeriti raiskava kütmisega. Hoonete soojapidavaks saamine on üks korterelamute põhiprobleeme kuni tänaseni.

Eesti taasiseseisvumisega avanes meile taas maailm: uued tehnoloogiad, materjalid ja võimalused.