20. sajandi olulisemad muusikastiilid ja tähtsamad esindajad

Venemaa juudi päritolu USA helilooja George Gershwin on muusikalukku läinud eelkõige oma muusikalidega. Ta õppis muusikat nii omal käel kui eraõpetajate juures, samuti mängis klaverit ja klaverisaatega laulude kirjutamine oli tema muusikutee alguseks. Gershwin tundis huvi aga ka rahvaliku muusika, jazzi ja bluesi vastu. Seda huvi kinnitab ka tema üks tuntumaid töid "Rhapsody in Blue" (1924): sõna rapsoodia tähistab rahvaviisidel põhinevat teost. Teos tõi heliloojale maailmakuulsuse ja selles on äratuntavaid bluesi ja jazzi elemente. Esmaversioonis oligi teos kirjutatud klaverile ja bigbandile, sümfooniaorkestrile tehti seade hiljem. Näites saate kuulata originaalversiooni. 

Orkestrile kirjutatud teostest on mainimisväärt ka "Ameeriklane Pariisis" (1928), mille Gershwin kirjutas isiklike vahetute muljete baasil. Tuntuim on aga Gershwini folkooper "Porgy ja Bess", mille esiettekanne 1935. aastal tähistab Ameerika Rahvusooperi sündi. Lugu räägib jalutu mustanahalise Porgy ja kauni Bessi traagilisest armastusest, Gershwin püüdis võimalikult ausalt ja täpselt edasi anda tolleaegsete mustade eluolu Ameerika eeslinnades. Folkooperiks kutsutakse teost oma rahvalike laulude tõttu, mida Gershwin ei võtnud siiski otse folkloorist vaid komponeeris ise kuuldu põhjal. Surematuks on saanud ooperi alguses kalurinaise Clara hällilaul oma lapsele, "Summertime". Minu näites kuulete seda Ella Fitzgeraldi esituses. 

Pärast II maailmasõda lavastati "Porgy ja Bess" ka Euroopas, sh. 1955. aastal Milano La Scala ooperis, Eestis on ooper olnud nii Estonia kui Vanemuise repertuaaris.