20. sajandi kunstistiilid ja tähtsamad esindajad

Joseph Beuys omandas klassikalise kunstihariduse ja oli ametilt skulptor. Vormi ning materjaliga tegeles ta jooksvalt kogu loomingu vältel. Eriline, lausa mütoloogiline koht tema loomingus oli vildil ja rasval. Beuys mobiliseeriti Teise maailmasõja ajal Luftwaffe’sse. 1943. aastal sattus ta Nõukogude Liidu kohal lennuõnnetusse ning jäi imekombel ellu. Põlenud mehe korjasid üles Krimmi tatarlased ning ravisid teda loomarasvaga võides ja siis vilti mähkides. Kogu kehapinnaga läbi tunnetatud ravikuur saigi tema loomingu ajendiks – nüüd, kus ta oli terveks tehtud, muutus tema kohustuseks teiste ravimine. Alguse sai rasva ja vildi mütoloogia, nn alaväärsete materjalide ausse, esile tõstmine. Orgaanilise aine murdmine kunstisaalidesse, publiku meeltesse. Üks esimesi töid , kus Beuys rasva kasutab, on Rasvatool.

Joseph Beuys. Fat Chair, 1964 (allikas)

Beuysi kasutatud materjalid võib kaheks jagada: kerged, ilma stabiilse struktuurita ained (nt. rasv) ning tugevad, rasked, kindla struktuuriga ja raskesti mõjutatavad (nt. kivi). Soojatundlikud materjalid lubavad uurida liikumise,muutumise ja vormi vahelisi suhteid. Neid igapäevaseid aineid omavahel kombineerides räägibki Beuys oma lugu.

Joseph Beuys`i loomingu tähtsaima osa moodustavad performance`id, millest tänasel päeval saame osa fotode ja video abil. Näitena Beuysi performance`itest toon kaks: "I like America and America Likes Me" (1967) ja "Kasvagu 7000 tamme" (1982-84). 

Esimeses aktsioonis mängib peaosa koiott, ning etendus algas juba Joseph Beuysi reisiga Saksamaalt Ameerikasse. Lennuväljal mähiti kunstnik vilti ja sõidutati kiirabiautos galeriisse. Aktsioon, mis kujutas endast nädala jooksul koiotiga ühes puuris elamist, lõppes samalaadse teekonnaga tagasi. “I like America” puhul oli tegemist sümboolse Ameerika (taas)avastamisega. Beuys kui tulnukas Vanast Maailmast kohtub ja püüab kohaneda koioti kui uue kontinendiga. Sümboolne kordamisrituaal on kui teraapiline seanss, mis annab võimaluse oma varemtehtud vigade parandamiseks ja selle kaudu süütunde ületamiseks. Beuys avastab teist korda Ameerika, kuid respekteerib selle põliselanikku ja jätab ta aktsiooni lõpus ellu. Koiott oli mandri põlisrahvaste püha loom, hunt, kes kunagi ammu rännanud Euraasiast Ameerikasse. Koiott sümboliseeris indiaanlaste uskumustes transformatsiooniprotsessi, võimalust muutuda ühest teiseks. Siit link pildinäidete juurde antud tööst.

“7000 tamme” oli Joseph Beuysi mastaapseim ökokunstiaktsioon, mis  leidis aset seitsmendal Documenta’l Kasselis, Lääne-Saksamaal. Kunstnik vedas Fridericianumi (kunstimaja) ette väljakule 7000 basaltrahnu. Hiigelsuur kivihunnik takistas külastajaid näitusele sisenemast, kuid hunniku likvideerimiseks oli Beuys seadnud tingimuse – iga kivi äravedamiseks pidi istutatama Kasselisse üks tammepuu. Nii tegi kunstnik kingituse tehasetolmu mattunud tööstuslinnale, ning Beuysi kunstiprojekt kasvas kõige laiahaardelisemaks teoseks, mida Documenta’l seni eksponeeritud. “7000 tamme” polnud ainult linnale kopsude tagasi andmise aktsioon, see kasvas avaraks keskkonda reaalselt mõjutavaks teoseks. Beuys, kes end elu lõpuni skulptorina identifitseeris, oli hakkama saanud tõelise ajaskulptuuriga, projektiga, mis ajas ja ruumis pidevalt edasi kasvab-areneb. Esimese tammepuu istutas Beuys ise 1982. aastal, viimase ta poeg Wenzel kaheksanda Documenta avamisel 18 kuud pärast kunstniku surma 1986. aastal. 
Tammede istutamise aktsiooni eesmärgiks oli anda vorm elu, ühiskonna ja ökosüsteemi pideva muutumise ning ajatu ringluse printsiibile. Kivi on staatiline ja külm materjal, puu aga sisaldab soojust. Kogu aktsioon sümboliseerib ka mõtte-, suhtumise- ja hoiakutevahetust – staatiline, muutumatu objekt viitab meie mõtlemisele, loetletava mateeria ja kvantiteedi kultuurile, surma kultuurile. Puu sümboliseerib elu ja avatust, pidevat potentsiaali muutuda. Miks just 7000 ja miks just tammed? Number 7 on üldse erilise tähendusega, see ei viita mitte ainult 7. Documenta’le, vaid on alati olnud linna- ja pargiplaneerimise vormiloovaks substantsiks. Ning 7000 puud suudavad reaalselt muuta linna ilmet ja sotsiaalset keskkonda. Videos sündmusest alates `5.28 

Nagu viimasest näitest näha, astus Beuys väga kaugele traditsioonilise kunstniku kuvandist ja raamidest, mis sellega kaasnevad. Beuys on muuseas ka sageli halvasti/valesti tõlgendatud slogani autor: "Igaüks võib olla kunstnik". Liiga sageli on seda kasutatud halvamaitselise ja kehvasti esitletud kunsti väljavabandamiseks, jättes algse idee tähelepanuta. Igaüks meist võib olla looja, alustada midagi uut, tuua maailma muutuse, nii mõtestab siinkirjutaja seda mõtet lahti.