Sissejuhatus 20. sajandi kunsti ja muusikasse

Hilisromantism

20. sajandi muusikaelu juhatab sisse romantismi järellainetusena tekkinud hilisromantism. Stiil oli mõjukaim Saksamaal ja Austrias. Väga paljus tugineti romantismihelilooja Richard Wagneri helikeelele ja uuendusetele. Orkestrid jätkasid romantismiajal alguse saanud suurenemist, sel perioodil loodud suurejoonelised sümfooniad nõudsid 20. sajandi hiiglaslikemaid esitluskoosseise. Olulisim hilisromantilist muusikat kirjutanud helilooja oli Gustav Mahler, kes oli oma loominguga sillaks 19. sajandi traditsioonide ja 20. sajandi uuenduste vahel.

USA muusikas oli märksõnaks jazzi esiletõus 20. sajandi alguses, millest sai alguse kogu hilisem popkultuur. Jazz levis kiiresti ka Euroopasse ning selle populaarsuse kasvule aitas tugevalt kaasa heliplaaditööstuse teke ja areng. Ameerika kunstmuusika heliloojad kasutasid samuti sageli oma loomingus nii jazzi kui bluesi elemente ja sidusid neid euroopaliku vormiga. 

Juugend

Viimane suur ja kõiki kunstiliike hõlmav stiil oli juugend. Stiil levis 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni üle maailma. Stiili alusepanijaks oli Inglise arhitekt William Morris, kes kutsus üles vabanema vanade stiilide segust ja segamisest ning luua asemele uus ja omapärane stiil. Juugend lähtub oma vormilt loodusest ja kõigis kunstliikides on ühine vormitunnus taimedest inspireeritud voogav joon.

Erinevates maades on juugendit nimetatud erinevalt: Modern Style Inglismaal, Art Nouveau Prantsusmaal ja Jugend (stiili propageeriva ajakirja "Jugend" järgi) Saksamaa. Sealt on nimi tulnud ka Eestisse.

Antud kursus tutvustab juugendit läbi arhitektuuri, kuid stiil esines kõigis kunstiliikides: maal ja graafika (koos sümbolismiga), tarbekunstis (mööbel, klaas (Tiffani vitraaž), mood jne. 

Stiilile omased märksõnad arhitektuuris on:

1) dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad

2) erinevat värvi materjalide kasutamine

3) palju reljeefe ja ornamente koos

4) hoonete ülemised akna- ja uksenurgad ümarad. sageli looklevate raamistustega 

Kõige juugendlikuma käekirjaga ning kogu stiili voogavust ära kasutav kunstnik on hispaanlane Antoni Gaudi, kelle projekteerituid maju võib näha Hispaania suuruselt teises linnas ja Kataloonia pealinnas Barcelonas. Üksikute majade ja Sagrada Familia kõrval  on sinna rajatud terve teemapark: Park Güell, mis kubiseb juugendlikest arhitektuurilahendustest. Täna on park populaarne kohalike ja turistide vaba aja veetmise paik.

Gaudi. Casa Battlo, 1904-10 (õpetaja pilt)

Interjööris korduvad välisfassaadi ümarad vormid. Kaunistused algavad põrandast, looklevad seinu mööda üles ja jätkuvad laes. Armastati kasutada metallkonstruktsioone, nt. klaaslagedel. Juugendile omane interjööridetail on näiteks kassettlagi - süsteemselt paigutatud lamedatest kassettidest lagi. Näide originaalsest juugendstiilis kassettlaest on näha Tartus kohvikus Crepp. Juugendile omast voogavust annavad edasi väänduvad ja looklevad metallist trepikäsipuud.

Juugendi kohta üldiselt saad lisa lugeda ja pildinäiteid vaadata kunstiajaloo veebilehelt siit.