1. Sissejuhatus

Kuidas rahvakultuuri säilitada ja edasi kanda?

Muuseumid

Tavapäraselt oleme harjunud rahvakultuurist või -pärandist mõtlema minevikuvormis: see on midagi sellist, mis on olnud ja mida saab muuseumis vaatamas käia. Muuseumitel on kultuuripärandi säilitamisel väga oluline roll, sest asjade väärtus ja tähendus võib selguda alles aja jooksul. Nii on meil  ERM ja Vabaõhumuuseum, mis tutvustavad eelkõige esemelist ajalugu: alustavad talukultuurist ja mida aeg tänapäevale lähemal, seda rohkem ka linnainimese elu. Vabaõhumuuseumis näeb näiteks arhailist rehielamut, mis vanal moel enam väga kasutust ei leia, ja on seega tõesti hoidmist väärt. Samas näeb ka Nõukogudeaegset paneelmaja, mis on üsna hiljuti olnud meie igapäevaelu, kuid mis oma algsel kujul on samuti kadumas. 

Vana aja esemeid nimetatakse aineliseks kultuuripärandiks, need on siis konkreetsed füüsilised asjad, mis räägivad lugu sellest kuidas mingil hetkel elati. 

On aga veel vaimne kultuuripärand: need on teadmised oskused, kombed ja tavad, mida on põlvest põlve edasi antud ja mis loovad end aina uuesti, mõjustatuna keskkonnast ja inimestest. Näiteks kuuluvad siia alla rahvajutud, muinaslood ja suuline pärimus üldiselt. Vaimne pärand võib olla midagi väga ainulaadset nagu Seto leelo või hoopiski igapäevasem nagu sauna kütmine, vikatiga niitmine või leivategu. Nii võib olla, et kanname mingit kultuuritraditsiooni edasi nii, et me isegi ei mõtle sellest kui kultuuripärandist. Siinkohal lisan lingi Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse, mis pidevalt täieneb. Sirvige seda ja vaadake kas leiate enda jaoks midagi tavapärast/omast või hoopis üllatuslikku. Link

Eesti on Euroopa kontekstis üsna heas seisus seetõttu, et paljud traditsioonid ei ole meil katkenud, kuna neil ei ole olnud majanduslike olude tõttu võimalik katkeda. Näiteks keedetakse meil ikka moosi, ja tehakse kodus hapukurki või korjatakse metsaseeni ja -marju, sest alles hiljuti mitmekesistasid need oluliselt meie toidulauda. 

Lisaks muusumidele, kellel on rahvakultuuri ja vaimse pärandi säilitamisel, tutvustamisel ja edasi andmisel kandev roll, hoitakse pärandit elusana mitmel muul moel. Viljandi Kultuuriakadeemia õpetab traditsioonilisi käsitöö, kunsti ja muusikavorme, paljudel erinevadel pärimusmuusikafestivalidel saavad muusikud esinemisväljundi. Käsitöömeistrid on koondunud seltsidesse jne. jne. 

Selle nädala konspekt tutvustab natuke lähemalt rahvamuusikat ja Eesti rahvamustreid, mida näeme rõivastel, ehetel või mööblil.