Romantism kunstis ja muusikas

1.3. William Blake ja William Turner

Klassitsismile võidi vastanduda ka vormiliselt ja kompositsioonilt: maalides väikese formaadilisi töid või kasutades akvarell-või temperamaali. Veepõhiste värvide kasutamine oli senini olnud aksepteeritud vaid kavandi tegemiseks, valmis töö tuli alati teostada õlivärvidega. Osad romantikud eirasid seda reeglit esitledes oma töid teisel viisil. (pilt 5) Selline kunstnik oli näiteks William Blake, kes oli väga omanäoline looja mitmes mõttes. Üks tema eripärasid oli veel mitmekülgus: lisaks maalimisele ta ka kirjutas ning sageli on tema tööd vaadeldavad koos tema kirjatöödega ja vastupidi, olles moodustunud orgaanilise terviku. Lisaks maalimisele akvarelli- ja temperavärvidega, oli oluline osa Blake loomingus ka graafikal: erinevatel sügavtrükitehnikatel. Blake oli inspireeritud nii religioonist (esitledes seda läbi enda prisma), teaduse saavututest ning ühiskonnas toimuvast. 

Pilt 5. Blake. Newton, 1795 (allikas)

Nimetan ära ka ühe teise Inglismaa romantika: William Turneri. Turnerit on peetud üheks parimaks marinistiks e. meremaalijaks läbi aegade. Tema töödes muutub meri elavaks organismiks ning seda saab lihtsalt iseloomustada kui kurja või leebet. (pilt 6) Turneri tööd olid ebaharilikud ka tehnika poolest: ta kasutas küll õlivärve kuid maalis neid väga õhukeste kihtidena nii, et tulemus jäi läbipaistev. Värvide läbikumavus on omane pigem akvarelltehnikate. Tema tööde maalilisus ja valgusekasutus on olnud inspiratsiooniks ka impressionistidele. 

Pilt 6. Turner. Orjalaev, 1840 (allikas)