Barokk

4.3. Johann Sebastian Bach

Johann Sebastian Bach oli oma eluajal hinnatud hoopis orelikunstnikuna. Bachi looming ei olnud omas ajas väga uuenduslik, ta võttis oma teostega kokku talle eelnenud kunstmuusika kogemused.

Olulisemad vokaalmuusikažanrid Bachi loomingus olid kantaadid, passioonid, fuugad ja Missa h-moll (teose aluseks on katoliku jumalateenistuse osade tekstid)  mille Bach kirjutaski justkui oma elutöö kokkuvõtteks. Teos on jagatud 24 osaks ja sisaldab vaheldumisi aariate ja duettidega koorifuugasid. Fuuga on mitmehäälsuse vorm, mis arenes oma tippu saksa muusikas.

Kirikukantaate kirjatas Bach üle 300 (säilinud ligi 200). Saksamaal oli kantaadil jumateenistuse juures tähtis roll: see esitati evangeeliumi (piiblitekstide) lugemise ja jutluse vahepeal. Nii oli kantaadi tekst justkui loetud evangeeliumi kommentaar. Bachi kantaadid koosnevad vahelduvast retsitatiivist ja aariast ning laulu lõpus enamasti koos koos kogudusega esitatavast lihtsast  koraalisalmist. 

Kirikukantaatide kõrval leidub ka umbes 20 ilmalikku kantaati, millest tuntuimad on kaks elulist ja humoorikat teost: "Kohvikantaat" - koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütre kohvijoomisega, 

 ning "Talupojakantaat" - rahvalike meloodiate ja murdekeelsete tekstidega lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule.

Passioonidest (Kristuse kannatusloost rääkiv teos) on tähtsaimad Johannese passioon ja Matteuse passioon. Olulist osa teostest kannavad rohked piiblilugu kommenteerivated aariated ja koraalid, mis avavad ka Bachi enda mõtteviisi ja maailmavaadet. Näitena Matteuse passioonist saate kuulata aldi aariat "Erbame dich". 

Olles ise orelikunstnik, moodustab olulise osa Bachi pillimuusikast just orelile kirjutatu. Tuntuim oreliteos on tokaata d-moll, mis on ühtlasi ka helilooja varaseim oreliteos. Lisaks kirjtas Bach palju klaviirimuusikat ja orkestrimuusikat. 

Klaviirimuusika on erinevatele klahvpillidele (klavessiin, positiivorel, klavikord jm) kirjutatud muusika, mille võtab kokku kogumik "Hästitempereeritud klaviir" (I ja II vihik), mis sisaldab 2x24 prelüüdi ja fuugat kõikides mažoor- ja minoorhelistikes. Bach oli esimene helilooja, kes püüdis helistikke süstemaatiliselt ära kasutada ja on neis palades loonud justkui iga helistiku karakterportree. 

Bach tuntuim orkestriteos on "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuuest, erinevatele koosseisudele kirjutatud kontserdist, milles on helilooja jäljendanud Vivaldi soolokontserdi vormi. Kuulamiseks lõik "Brandenburgi kontsert nr 2"