Barokk

3. 17. sajandi Hollandi kunst

3.1. Vermeer, Hals, Rembrandt

Jan Vermeer van Delft

Vermeer paistis silma oma detailitäpsuse poolest: tema maalid on justkui vaikelud inimeste ja tubadega: saame tema töid vaadelda kui ajaloolisi materjale, kuidas tollane Hollandi keskklass elas. (pilt 1) Vermeer armastas kasutada piltide juures sinise-kollase värvi kontrasti, millele lisas tükikese tsüaniidvalget sära sissetoomiseks. Kunstnik töötas väga aeglaselt ja süvenenult, ning seetõttu on temalt teada vaid umbes paarkümmend maali.

   

Pilt 1. Vermeer. Tüdruk piimakannuga, 1658 (allikas)           Võrdlus: Velazquez. vana naine muna praadimas,                                                                                                                                                          1618 (allikas)

Neid kaht pilti võrreldes näeme 17. sajandi kunsti ühiseid jooni. Esmalt tavainimese kujutamine (või püha inimese kujutamine naturalistlikul moel), muutunud valgusekäsitlus ning tausta neutraalsus. Oluline tegevus pildil toimub esiplaanil. 

Vermeeri meistritööks peetakse aga maali "Tüdruk pärlkõrvarõngaga". Maali on palju uuritud ja korduvalt tõlgendatud, ühe versiooni maali tekkeloo taustast annab 2003 aastal linastunud samanimeline film. Siin lõik filmist. 


Pilt 2. Vermeer. Tüdruk pärlkõrvarõngaga, 1665 (allikas)


Franz Hals

Teine huvitav kunstnik Franz Hals keskendus portreedele. (pilt 3 ja 4) Ta armastas kujutada erilisi ja huvitavaid karaktereid, ning erinevalt Vermeerist töötas pigem kiiresti: hoogsate ja suurte pintslitõmmetega, mis lähedalt vaadates jätavad lõpetamata töö mulje, kuid mis tegelikult aitasid kujutatava isikupära hästi esile tuua. Oma karakterid leidis Hals sageli lihtsa rahva hulgast, ta kujutas ühtviisi nii jõukat kaupmeest kui lõbusat pillimeest.


Pilt 3. Franz Hals. Lõbus mandoliinimängija, 1620-1625 (allikas)


Pilt 4. Franz Hals. Pieter van der Broecke portree, 1633 (allikas)



Rembrandt van Rinj

Kolmas näide on Rembrandt van Rinj, kelle "firmamärgiks" on soe kuldne valgus ja pruun koloriit. Lisaks on Rembrandti iseloomustavateks märksõnadeks soojus ja inimlikkus ning ausus enda vastu. Viimast esindab kunstniku enam kui 200 erinevas tehnikas teostatud autoportreed, millest viimane valmis tema surmaaastal. (pilt 5) Kunstnik vaatab vaatajale otse jätmata võimalust sel pildiga suhtlemisest loobuda. Vaadates pildil olevat mehe pilti, vaatame me otse tema hinge. Rembrandt keskendus pildil kõige olulisemale, sestap on sage, et tema maalidel on taust jäänud välja toomata.


Pilt 5. Rembrandt. Viimane autoportree, 1669 (allikas)

Rohkem kunstniku tööde näiteid siit. link