Barokk

4. Barokk muusikas


Muusikas sai barokkstiil alguse samuti Itaaliast, kus kujunes välja enamik ajastule omaseid muusikažanre. 

Barokis tulid kasutusele mõisted kontsert ja kontsertstiil. Sõna kontsert võis tähistada kahte asja: 

1) kontsert kui muusika ettekandmine 

2) kontsert kui muusikavorm, täpsemalt orkestrile kirjutatud muusika.

Seega kannavad tollal orkestrile kirjuatatud muusikapalad sageli nime "...kontsert" (nt. Bach "Brandeburgi kontserdid"). Tegemist oli põhimõttelise muutusega: varem enamasti koosmusitseerimiseks, kaasalaulmiseks loodud muusika asemel hakati heliteoseid looma spetsiaalselt publikule ettekandmiseks, kuulamiseks, teoseid esitati nii õukonnas, kirikus, ooperi- ja teatrimajades kui ka avalikus linnaruumis - parkides ja kohvikutes (pilt 1).


Pilt 1. Jacob van Velsen. Muusikaõhtu, 1631 (allikas)

Barokiaja instrumentaalmuusika kõige kaalukam muutus oli muutus kompositsioonis (vormis). Mitmehäälsuse asemele (renessanss), kus iga hääl moodustab iseseisva meloodia, tuli monoodia - stiil, mille puhul ühele kandvale meloodiale lisandub harmooniasaadest. meloodiale lisandusid alati saatepillid (nn. basso continuo`t). Saadet mängiti vähemalt kahest pillist koosneva pillirühmaga. Rühma kuulusid bassimeloodiat mängiv basspill (tšello, fagott või vioola) ja harmoonit täiendavad pillid: klavessiin, lauto või orel.

Barokiaja olulisemad vokaalmuusikažanrid olid ooper ja religioosse sisuga suurvormid: kantaat, oratoorium ja passioon. (Ooperi tekkest ja arengust tuleb juttu järgmise nädala teemana.) Lauluvormina tuli renessansiaegse keerulise madrigali asemele aaria: seda lauldi kas üksi või paarilisega (duett), aaria võis olla eraldiseisev pala või osa suuremast teosest nt. ooperist.

Aaria kõrval oli üks vokaalmuusika vorme kantaat - mitmeosaline vokaalteos solisti(de)le, koorile ja (pilli)ansamblile. Saksamaal tekib vaimulikust kontserdist kirikukantaat -  vaimulik mõtisklus. Tasapisi sai kirikukantaadist luterliku jumalateenistuse osa.

Suurem, dramaatilise sisuga kontsertteos oli oratoorium, mida esitasid solistid, koor ja orkester. Kuigi oratooriumite teemad võeti enamasti piiblist, võidi neid esitada ka mittekirikliku kontsertesitusena. Oratooriumi keskseks solistiks oli tavaliselt jutustaja, teised solistid ja koor kehastavad loo tegelasi ja esitavad lugu saatvaid lüürilisi mõtisklusi. Oratooriumi tähtsaimaks alaliigiks sai passioon - Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast evangeeliumist.


Barokiaegsed pillid 

Barokki (ja tegelikult kogu hilisemat muusikat) iseloomustab pillide pidev täiustamine ja edasiarendus, et saavutada rikkamat kõlapilti. Oluliseks soolo- ja ansamblipilliks tõuseb viiul, millele aitab kaasa viiulimeistrite , nt. Antonio Stradivari töö. Teine barokiajale iseloomulik poognaga mängitavatest keelpillidest on tänase tšello eelkäija viola da gamba (Pilt. 2).


Pilt 2. Maal aastast 1683 kujutamas inglise viola da gamba`t (allikas)

Klahvpillidest oli mitmekülgne roll klavessiinil ja koduses õhkkonnas olid laialt kasutuses harmoonium e. koduorel ja klavikord, millele kirjutatud muusikat nimetatakse klaviirimuusikaks. 17. sajandi II poolest sai Põhja-Saksamaalt hoo sisse orelite ehitamine ning orelist sai oluline, piiramatuid kõlafantaasiaid võimaldav soolopill. Kirikutesse tellitud orelitest said oma rikkalike kaunistuste tõttu ka olulised arhitektuurilisandid.

Barokiaega iseloomustav muusikaline näide võiks olla Johann Sebastian Bachi Brandeburgi Kontserdid, millest pakun kuulamiseks Nr. 3 G mažoor, milles kuulete ajastule omast keelpillimängu, nende kandvat meloodiat ja teda saatva klavessiini kooskõla. 

Lõpetuseks üks ajastu meeleolu edasiandev klipp ka, kuigi esitatud kunstilises võtmes. Tegemist on ballistseeniga filmist "Marie Antoinette" (Sofia Coppola 2006).