Antiik: sissejuhatus ja muusika

4. Pillid antiikajal

Pillidest olid antiikkultuuris populaarseimad näpitavad keelpillidnäiteks kitara (7 keelega lüürataoline keelpill), erinevad harfid ja lüürad. Keelpillid erinesid eelkõige keelte arvu ja mängimisviisi poolest. Kitarat ja lüürat mängiti plektrumiga (nagu ka tänapäeva kitarri), harfi (pilt 1.) sõrmedega. Kitara oli eriline ka oma kuju poolest (pilt 2.), ka lüürasid oli mitmesuguse kujuga (pilt 3. ja 4.). 

               

    Pilt 1. Raamharf, 400 eKr                                                                                            Pilt 2. Kitaramängija.   Fragment punasefiguuriliselt amforalt, u 490 eKr


       

Pilt 4. Muusa mängimas 7- keelelisel lüüral. Fragment   valgepõhjaliselt lekytoselt, 440-430 eKr

Pilt 3. Kilpkonnakilbist tehtud lüüra


Puhkpillidest olid levimuimad tugeva ja läbilõikava kõlaga aulos (oboe sarnane, pilt 5.) ning klassikaline ja lihtne paaniflööt (pilt 6.), mis koosnes 5 kuni 14 eri pikkusega vilest. Puhkpillid olid pikka aega tähtsuselt keelpillide järel, st. neid ei lubatud näidendites ja hümnide juurde mängida. Siiski klassikalisel ajal anti puhutavatele pillidele samaväärsed õigused ja au kui keelpillidel juba oli.


Pilt 5. Vanakreeka aulose näide (järele tehtud)

Pilt 6. Vanakreeka paaniflöödi  näide (järele tehtud)


Löökpillidest on antiigile iseloomulikud tümpanonid (käsitrumm) ja tamburiinid (pilt 7.). Väliselt on tegemist üsna sarnaste pillidega, trummil tavaliselt puudusid vasksed lehed. Rütmi andmiseks kasutati lisaks vasktaldlikuid ehk sistrumeid (pilt 8.). Rütm ja tants käivad sageli koos ja seetõttu olid nii sistrumid kui tamburiin populaarsed rahvapillid ja neid mängiti rohkem pidudel ja koosviibimistel kui kultuslike sündmuste puhul.

  

Pilt 7. Pärgamendiga kaetud tamburiin.

Pilt 8. Vanakreeka pronksist sistrumid, u 5. saj. eKr

Kõikide pillide sünnilood on enamasti seotud lugudega kreeka mütoloogiast. Näiteks tümpanoni lugu on seotud Anatoolia (praegune Türgi) emajumalanna Sibiliga (Cybele), kelle on sageli kujutatatud trummi oma paremas käes hoidmas. Miks, ei ole päris selge, kuid ülestähendustes on märgitud, et "jumalannale meeldib trummi kõla".  Ka seostatakse tümpanoni mängimist Dionysose kultusega, kus trummi tagujateks olid tavapäraselt naissost Dionysose saatjad menaadid, samas kui puhkpille mängisid meessost saatürid.


Järgnevates klippides saate kuulata ja vaadata kuidas antiiksed pillid kõlasid ja kuidas nendega mängiti.

Aulos 

Kilpkonnakilbist lüüra 

7- keelega lüüra  

Kitara 

Harf 

Sistrumid 

Tamburiin