Eesti rahvusliku kunsti- ja muusikaelu kujunemine

2. Kultuurielu ja seltside tegevus

Rahvusliku ärkamisajaga kaasnenud kultuurielu keskusteks kujunesid Tallinn ja Tartu. Tallinnas kujunes kultuurielu edendamise südameks Estonia laulu- ja mänguselts, kelle tegevuse tulemusena:

1) 1906. aastal rajati Estonia teater 

2) 1913. aastal avati pidulikult uus teatri- ja kontserdimaja. 

3) 1919 aastal avati Tallinna Kõrgem Muusikakool (hilisem konservatoorium), mis hakkas andma eestikeelset muusikakõrgharidust.


Tartus koondus kultuurielu edendamine ajaleht Postimees ümber, mida juhtis hilisem riigimees Jaan Tõnisson. Olulisemad Tartus alguse saanud kultuuritähised on:

1) 1900. aastal asutati Aleksander Läte eestvedamisel esimene sümfooniaorkester;

2) esimene kutseline teater Vanemuine 1906. aastal, asutatud Vanemuise seltsi tegevuse tulemusena;

3) Eesti Rahva Muuseumi asutamine 1909. aastal. 

4) 1919. aastal asutatud Kõrgem Kunstikool Pallas, millega sai alguse eestikeelse kunstikõrghariduse andmise traditsioon. 2018 aastast kannab kool taas nime Pallas.





Äramaärkimist vajavad veel kaks meest, kes on olnud mitme alguse juures. Konstantin Türnpu juhatas aastaid esimest professionaalsel tasemel kontsertkoori: 1916 aastal asutatud Eesti meestelaulu Seltsi. Aleksander Läte oli esimese sümfooniaorkestri moodustaja aastal 1900.