Kokkuvõte kunsti- ja muusikastiilidest 15.-19. sajand

2. Kunst ajastu maailmapildi väljendajana

2.1. Stiilid kokkuvõtvalt: renessanss

1. Renessanss -  14.-16. sajand: Itaalia, Madalmaad, Saksamaa

Must surm (katk) oli just Euroopat laastamas ning otsiti uut, värsket lähenemist elule. Muutusi kuulutas ka maailmas üldiselt toimuv: käis aktiivne maadeavastamine (Ameerika) ning teadus (astronoomia) tuli välja uute hüpoteesidega (Galilei ja Kopernik) maailmaruumist. Senikehtinud arusaamad ning jumalakeskne maailmapilt mõranesid, juuri hakkas ajama inimesekeskne e. humanistlik mõtteviis

Renessanss sai alguse Itaalia sadamalinnadest, eelkõige Firenzest, sest need olid avatud muule maailmale: uudistele ja muutustele. Sõna "renessanss" (pr. k renaissance) tähendab taassündi: minnakse tagasi juurte juurde ja tõstetakse au sisse antiiksed väärtused. Esialgu tekstide osas (mõtteviis, teadmised), jätkati ilu ja harmoonia otsimisega kunstis ja arhitektuuris. Tasapisi levis uus mõtteviis Rooma, millest kujunes tolleaegse Euroopa üks kultuurikeskusi. 

Kunstistiilina on renessanss eri maades erinev: Itaalias on eelkõige eeskujuks antiik, Madalmaade ja Saksamaade renessanss on kargem ja realistlikum ja keskendub rohkem tavainimesele. Kunstnikuamet tõuseb rohkem au sisse, kuid muutuvad ka kunstnikule esitatavad nõudmised ja kohustused. Kunstnik ei ole enam heade oskustega meister, vaid mitmekülgsete teadmistega iseseisvalt mõtlev, otsiv ja uuriv loov isiksus. 

Ka muusikas toimub põhimõtteline muudatus võrreldes keskaja muusikaga: oluliseks muutub see, kes on heliteose autor. Järjest enam tehakse muusikat väljaspool kirikut ja see avaldab mõju ka kirikumuusikale. Reformatsioon aga mõjutab omakorda kirikumuusikat, mis muutub rahvale omakeelseks ja lihtsamaks.

Oluline renessansiaja avastus on trükipressi leiutamine ja kasutuselevõtt. See annab hoo nii kirjasõna (Piibli), graafika (trükikunst) ja noodikirja levikule ja kättesaadavusele.