Barokk

4.2. Georg Friedrich Händel

Händel oli esimene vabakunstnikust helilooja, mis tähendab, et ta ei saanud palka õukonna muusikuna. Tähtsamad žanrid Händeli loomingus olid ooper, oratoorium ja orkestriteosed.

Händel kirjutas üle 40 ooperi ja tänapäeval esitatakse Händeli oopereid suhteliselt harva, kuna ta armastas meespeaosalistena kasutada kastraate. Tänapäevane lahendus on kontratenorite (falsetiga laulvate meessolistide) kasutamine. Hetkel on võimalik Händeli loomingut aga kuulata Tartus. Vanemuise teatri mängukavas on ooper "Julius Cesar" (1724), lavastajaks Elmo Nüganen. Näide on ooperist Rinaldo, aaria Lascia ch`io pianga. Näide pärineb tollase ja ooperiajaloo ühe parima meeskastraadi Farinelli elu kujutavast filmist. 

Oma elu teises pooles sai Händelist ingliskeelse oratooriumižanri rajaja ja just ingliskeelne tekst sai Händeli oratooriumite suure populaarsuse põhjuseks: Londoni publik mõistis, millest jutt. Oma süžeed võttis helilooja enamasti Vanast Testamendist. eriline koht üle 30 oratooriumi seas on oratooriumil "Messias". 

Suurema osa oma orkestriteoseid kirjutas Händel 1730. aastatel, mil ooperiettevõtete läbikukkumise tõttu oli helilooja majanduslik seis vilets ja ta oli sunnitud otsima ja kasutama uusi võimalusi. Kümnekonna aasta jooksul lõi ta 18 concerto grosso`t, paarkümmend kontserti orelile ja orkestrile ja senini paljuesitatud orkestrisüidid "Veemuusika"  ja "Tulevärgimuusika". Tellimustööna kirjutas ta ka näiteks George II kroonimispidustusteks teose "Preester Zadok", mida mängitakse tänapäevani Suurbrittannia kroonimispidustustel aga millest on saanud ka UEFA Meistrile Liiga tunnusmeloodia. Näitena saate kuulata lõiku "Veemuusikast" ja "Preester Zadokist".