Renessanss
3. Renessanss Itaalias
Itaalia on renessansi sünnimaa. Sadamalinnad, mis olid avatud muule maailmale: uudistele ja muutustele, olid tähtsad kaubanduse sõlmpunktid, olulised majanduskeskused (pangandus) ning ka kultuurikeskused. Näiteks Firenzet valitses renessansiajal Medicite perekond, kes oli ka suur kunsti toetaja. Levinud oli metseenlus - kunsti ja teaduse toetamine ja arendamine jõukama klassi poolt, kes oli võtnud selle ühekorraga oma eesõiguseks ja kohustuseks.
Itaalias tähendas antiigipärandi kasutamine kunstis õppimist antiiksete meistrite töödest. Miks just antiikpärand? Kuna Itaalia oli üks antiigi maadest (Rooma) ning pika keskaja järel ja katkuaja valguses otsiti uusi ja värskeid vaateid elule ja inimesele.
Mis on olulised märksõnad Itaalia renessansskunstis?
1) inimese keha kujutamise juures muutub oluliseks realistlikkus/tõetruudus, tavapäraseks saab alasti keha kujutamine.
2) inimkeha täpsemaks, realistlikumaks kujutamiseks hakatakse õppima anatoomiat: inimese luustikku ja lihaseid, kõike seda, mis asub naha all. Kuna lähtutakse antiiksetest ilumudelitest, on Itaalia renessanss natuke ilustav ja idealiseeriv
3) maalide teemavalikusse ilmuvad piiblistseenide kõrvale ka lood antiikmütoloogiast.
4) levinud tehnikateks on seinamaalid ja freskotehnika, mida tellivad jõukad perekonnad, kes saavad endale oma eluruumide seinte katmist kaunite ja kalliste maalingutega lubada. Samuti jääb suurima kunsti tellijana Itaalias alles ka kirik.
5) suurima edasiulatuva mõjuga muutus on joonperspektiivi või tsentraalperspektiivi kasutuselevõtt. Seda teevad 15. sajandil Itaalia arhitektid ning see võimaldas süsteemselt kujutada kahemõõtmelisel pinnal ruumi (joonis 1.). Antud kujutamisviis levis kiiresti ka maalikunsti ja võimaldas kunstnikul pilti komponeerida viisil, mis viis vaataja tähelepanu kohe õigesse punkti (joonis 2.).
Joonis 1. Ühe punkti perspektiiv (Mariana Jürimäe)
Joonis 2. Näide, kuidas joonperspektiivi abil tuua pildil oluline esile. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg, 1494 (allikas)
6) kunsti lõppeesmärk oli kõigi nimetatud väljendusvahendite abiga saavutada harmooniline tervik: (piltide) emotsionaalne mõju on pigem neutraalne kui tugev. Itaalia renessansi näiteks on toodud Raffael de Santi fresko Ateena kool, milles stiilitunnused on selgelt näha. Tasakaalus, kolmnurkne kompositsioon, antiiktemaatika, realistlikult end idealiseeritult kujutatud inimesed, pastelne värvipalett ja ühtlaselt jaotunud valgus. Tervikmulje rahulik.
