Antiik: sissejuhatus ja muusika

2. Vana-Kreeka jumalad

Antiikmütoloogia kirjeldab oma jumalaid palju rohkem inimeste sarnastena kui varasemad kultuurid. Seda seetõttu, et muistsed kreeklased pidasid end jumalate ja heeroste järeltulijaiks ning selge vahe tõelise ja müütilise vahel on ähmane.

Antiiksetel jumalatel on seega küll üleloomulikud võimed kuid ka inimlikud nõrkused ning nendega saab manipuleerida. Nende vahel valitsevad keerulised suhted. Allpool on toodud Vanakreeka mütoloogia hierarhia kõige ülemisse tippu kuuluvad tegelased. Sulgudesse on märgitud jumalate nimede roomakeelne vaste, suure osa Vanakreeka jumalustest võtsid roomlased sarnaselt nt. kunstiga enda kultuuri üle.

Vanakreeka tähtsamad jumalad. (allikas)

Peajumal Zeus (Jupiter) oli taeva-, vihma- ja piksejumal (piksevarras, tammepärg);  

Hera (Juno), Zeusi naine oli kodurahu kaitsja. 

Nende poeg oli Ares (Mars) : sõjajumal, 

tütar Aphrodite (Veenus) armastusejumalanna, kes sündis merevahust. 

Zeusi kaks venda Hades (Pluuto) ja Poseidon (Neptunus) valitsesid allmaailma ja vete (mere) (kala, kolmhark) üle.

Athena (Minerva) oli tarkusejumalanna (öökull),teda kujutatakse ka koos võidujumalanna Nikega. 

Apollon (Apollo) oli valgusejumal, kunstide ja muusade kaitsja