Arhitektuur renessansist historitsismini

3. Klassitsism

Klassitsistlik arhitektuur lähtus väga selgelt ja konkreetselt antiigist, seda isegi kopeerides. Uus antiigivaimustus tekkis seoses Pompeij linna arheoloogiliste väljakaevamistega, mil puututi väga otseselt kokku antiikse pärandiga. Lisaks mõjutasid klassitsismi võidukäiku, eriti Prantsismaal, Napoleoni võimuletulek ja tollased valgustusajastu ideed: inimese mõistust ülimaks tõstev Voltaire filosoofia näiteks.

Klassitsislik arhitektuur toetus antiiksetele tõekspidamistele nii vormis kui sisus. 

Klassitsistlik arhitektuur on:

1) sümmeetrilise ülesehitusega

2) suursugune, kuid mitte suurustlev vaid pigem range 

3) maitsekate ja tervikusse sobivate dekooride e. kaunistustega. Kasutati kõiki antiigist tuttavaid sambatüüpe, neid omavahel kombineerides, kasutati stukkdekoori karniisidel ja siseruumides, ümarkaart uste ja aknaavades, kolmnurkseid frontoone (kaunistused uste ja akende kohal) ja kolmnurkset viilkatust.

Otse võeti antiigist üle võidukaar, mille tuntuim näide klassitsismist on Pariisi võidukaar (pilt 1), ka kopeeriti antiiktempleid, kus interjööris oldi küll rohkem kaasaegsemad.

Pilt 1. Tähe võidukaar (Arc de Triumf) Pariisis (allikas) 

Eestist leiame mitmeid ilusaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid mõisaarhitektuurist, üks uhkemaid mõisaid on Saku mõisahoone. Tartu (pilt 2) on klassitsistliku arhitektuuripärandi saanud tänu Ülikoolile, mille peahoone ja kompleksi taasrajamine jäi just sellese aega.

Pilt 2. Raadi mõisa klassitsistlik väravamaja (allikas)

Kui tekib kõhklus, kas tegemist on klassitsismi või renessansiga (mõlemad võtavad eeskuju antiigist), siis klassitsism meenutab rohkem konkreetseid antiikehitisi.