Arhitektuur renessansist historitsismini

2. Barokk

Barokkarhitektuur esines peamiselt Itaalias, Prantsusmaal ja Inglismaal, tagasihoidlikumas ja kargemas vormis ka Madalmaades, kust kandus edasi põhjamaadesse ja ka meile, Eestisse. 

Barokkarhitektuuri iseloomustab:

1) pidulikum ja dekoorirohkem välis- ja siseilme, värvitud sein. Võrreldes renessansiga kasutatakse rohkem seinareljeefe ja ornamentikat. (pilt 1). 

2) eenduvate ja taanduvate pindade kasutamine. Üks barokile omane ornamendidetail on voluut (pilt 2), millega ühendati nt. erinevaid tasapindu.

Pilt 1. Gesu kirik Roomas, 1580. Arhitektid Giacomo Barocci da Vignola, Giacomo della Porta (allikas)

Pilt 2. Barokile iseloomulik arhitektuuridetail voluut (allikas)

3) suurte hooneteansamblite ehitamine ja linnaruumi kujundamine: väljakud, pargid, alleed, purskkaevud jne. Siin kasutati ka väikseid optilisi nippe; nt. väljakud tehti trapetsikujulised, tegi väljaku kas visuaalselt kitsamaks või avaramaks, olenevalt kummal pool platsi vaataja seisab. Sama põhimõtet on kasutatud ka Tartu Raekoja Platsi projekti juures. Tuntuim linnaarhitekt oli Lorenzo Bernini, kes on kujundanud nt. Peetri kiriku eelse väljaku koos seda ümbritsevate sammasgaleriide ja skulptuurigruppidega. (pilt 3)

Pilt 3. Lorenzo Bernini. Püha Peetri kiriku väljak ja kolonnaad, 1657-1667 (allikas)

Rokokoo esines arhitektuuristiilina kõige tugevamalt Prantsusmaal ja Saksamaal. Rokokoostiili põhielemendiks oli merekarbi poolmik, mida korrati nii hoonete sise-kui väliskujunduses, ka. mööbli ja tapeetide juures. Sellest ka stiilinimi: rocaille (pilt 4) tähendab prantsuse keeles just merekarpi.

Pilt 4. Merekarbi poolmikust tuletatud rokokoo ornament (allikas)