Arhitektuur renessansist historitsismini

1. Renessanss

Renessanssarhitektuur saab sarnaselt maalikunstile inspiratsiooni antiigist, seda näeme eriti selgelt varasemal perioodil. Renessanssarhitektuuri iseloomustavad:

1) vastandumine varasemale stiilile gootikale. Seda peamiselt kahel viisil: kui gootika pürgis kõrgustesse ja hooned olid detailirohked, siis renessanss rõhutab horisontaalsust ja lihtsust. Teiseks hakatakse üldse suuremat tähelepanu pöörama ilmalikele ehitistele kirikute asemel/kõrval.

2) antiiksete stiilielementide kasutamine. Nendeks on sambad, ümarkaared, hiljem kuppel, portikus, viil.

3) tasakaal detailide ja terviku suhtes, hoonete sümmeetriline põhiplaan

Profaanarhitektuuris e. ilmaliku funktsiooniga ehitiste juures levib lihtne, horisontaalsusele rõhuv elamutüüp - palazzo (pilt 1.), mille põhiplaani juures on lähtutud roomlaste avatud õuega aatriumist (joonis 1.) ja mille välisilmest leiab samuti mitmeid antiigile viitavaid detaile, nagu nt. ümarkaar, sambadetailid, piki katuseäärt jooksvad kaunistusornamendid jne. 

Pilt 1. Palazzo Farneze Roomas 1517 (allikas)

Hiljem lisandub eramutele veel antiigitunnuseid: kolmnurkne viil ja sammastega põhihoonest eralduv portikus (pilt 2.), arhitekt  Andrea Palladio järgi hakatakse sellist hoonetüüpi kutsuma palladioks.

Pilt 2. Andrea Palladio. Villa Rotunda, 1567-1606 (allikas)

Sakraalarhitektuur "tuleb samuti kõrgustest rohkem maa peale": eeskujuks võetakse antiiksed proportsioonid, uuesti tuleb kasutusele kuppel (pilt 3.). Ka saab just väiksemate kabelite puhul levinud vormiks ümarvorm (pilt 4.), selliseid kabeleid kutsutakse tempiettodeks. 

Pilt 3. Firenze katedraal, 1436 (allikas)                                                            Pilt 4. Tempietto Roomas (allikas)

Nimekaim sakraalehitis, mille ehitamisega renessansiajal algust tehakse, on Peetri Katedraal Vatikanis. Katedraali põhiplaaniks võetakse basiilika, millele lisandub kuppel, hoone fassaad ja suur väljak aga jäävad juba osalt järgmiste stiilide: baroki ja klassitsismi kujundada (pilt 5.). Hoone projekteerimise juures on olnud tegevad kolm suurt "B-d" - Brunelleschi, Buonarotti ja Bramante. Peetri katedraalist saab pikaks ajaks ka maalikunstnike ja skulptorite lõputult võimalusi pakkuv tellija.

Pilt 5. Peetri katedraal vatikalnis Roomas; 15 - 17 sajand (allikas)

Vaata rohkem pildinäiteid ja loe lisaks  kunstiajaloo veebikonspektist.