Kokkuvõte kunsti- ja muusikastiilidest 15.-19. sajand

2.1. Stiilid kokkuvõtvalt: renessanss

1. Renessanss -  14.-16. sajand: Itaalia, Madalmaad, Saksamaa

14. sajandil laastas Euroopat arvatavalt Hiinast alguse saanud Must surm (katk), mille tagajärjel vähenes Euroopa rahvastik drastiliselt. Sellest tulenevalt otsiti uut ja värsket lähenemist elule. Samas toimusid muutused ka maailmas üldiselt: avastati uusi maid  (Ameerika) ning teadus (astronoomia) tuli välja uute hüpoteesidega (Galilei ja Kopernik) maailmaruumist. Seni kehtinud arusaamade ning jumalakeskse maailmapildi kõrvale tekkis inimesekeskne e. humanistlik mõtteviis. 

Renessanss sai alguse Itaalia sadamalinnadest, eelkõige Firenzest, sest need olid avatud muule maailmale: uudistele ja muutustele. Sõna "renessanss" (pr. k renaissance) tähendab taassündi: taas avastatakse antiigipärandit ning antiiksed väärtused tõusevad esile. Esialgu tekstide kaudu (mõtteviis, teadmised), tasapisi jõuab antiigi mõtteviis konkreetsete vormitunnuste kaudu ka kujutavasse kunsti ja arhitektuuri. Eesmärk oli otsida ja luua ilu ja harmooniat. Tasapisi levis uus mõtteviis Rooma, millest kujunes tolleaegse Euroopa üks kultuurikeskusi. 

Kunstistiilina on renessanss eri maades erinev: Itaalias on eelkõige eeskujuks antiik, Madalmaade ja Saksamaade renessanss on kargem ja realistlikum ja keskendub rohkem tavainimesele. Kunstnikuamet tõuseb rohkem au sisse, kuid muutuvad ka kunstnikule esitatavad nõudmised ja kohustused. Kunstnik ei ole enam ainult heade oskustega meister, vaid mitmekülgsete teadmistega iseseisvalt mõtlev, otsiv ja uuriv loov isiksus. 

Ka muusikas toimub põhimõtteline muudatus võrreldes keskaja muusikaga: oluliseks muutub see, kes on heliteose autor. Järjest enam tehakse muusikat väljaspool kirikut ja see avaldab mõju ka kirikumuusikale. Reformatsioon aga mõjutab omakorda kirikumuusikat, mis muutub rahvale omakeelseks ja lihtsamaks. Muusikas näitavad muudatustele teed Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Oluline renessansiaja avastus on trükipressi leiutamine ja kasutuselevõtt. See annab hoo nii kirjasõna (Piibli), graafika (trükikunst) kui noodikirja levikule ja kättesaadavusele.