Eesti kunst 20. sajandil

1. Sissejuhatus ja I periood: Eesti kunst enne omariiklust 1900-1918

Selles materjalis jagan Eesti kunstiloo kulgemise 20. sajandil kuueks perioodiks, millele lisandub vaade tänasesse päeva. Perioodide sisu on üsna tugevalt seotud muutustega ühiskonnakorralduses. Perioodid on järgmised:

1) kunst Eestis kuni I maailmasõjani(1900-1918)

2) kunst Eesti Vabariigi ajal(1919-1940)

3) kunst Nõukogude Eestis sõjajärgselt(1945-1955)

4) kunst Nõukogude Eestis sula ajal (1955-1970)

5) kunst stagnatsiooni ajal (1970-1985)

6) kunst taasiseseisvunud Eestis (1990-20..)

I periood

I perioodile on iseoomulik, et kunstnikud koolitavad end väljaspool Eestit, nt. Pariisis. Seda põhjusel, et Eestis puudub kõrgema kunstihariduse saamise võimalus. Pariis tolleaegse kunstikeskusena pakub aga tohutult võimalusi ja inspiratsiooni, linna tekib Eesti kunstnike kogukond. 

Kunstnike loomingut mõjutab stiililiselt tugevasti impressionism, uute stiilidena juugend ja sümbolism ning viimasest väljakasvanud rahvusromantism. Rahvusromantism annab võimaluse väljendada eestlasele omast ning on visuaalne väljendus rahvuslikule liikumisele kunstis. Kunstnikest, kes neil aastail Pariisis elavad ja töötavad, saavad Eesti kunsti alustalad, nemad õpetavad tulevasi eesti kunstnikke juba Eestis ja eesti keeles. Olulisemad nimed sellest perioodist on Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik. 

Kristjan Raud on Eesti kunstilukku läinud Kalevipoja kuju loomisega ja mütoloogiaaineliste piltidega, Konrad Mägi on tänase päevani tuntuim Eesti maalikunstnik maailmas, kelle teoseid on müüdud väga kõrgete hindadega. Mägi meelisteemaks oli maastik: eelkõige loodusvaated aga ka linnavaated.

Kristjan Raud. Kalevipoeg kivi heitmas (allikas)

Konrad Mägi. Maastik punase pilvega, 1913-14 (allikas)