Keskaja kunst

3. Skulptuur ja maal

Skulptuur

Arhitektuur ja skulptuur esinevad koos, st. skulptuurid ja reljeefid kaunistavad kiriku välis- ja siseseinu. Rõhk on piiblilugude jutustamisel. Tavapärane on, et piiblilugusid jutustatakse kronoloogiliselt: maailma loomisest Kristuse ülestõusmiseni. Kuna peamine eesmärk on piltide kaudu kristlikku sõnumit edastada, nimetatakse neid seintel olevaid kujutisi „vaeste piibliks“, kuna suurem osa inimesi oli siiski kirjaoskamatad. Kujutamisviis on skemaatiline ja lihtsustatud, kasutatakse palju kokkulepitud tähendusega sümboleid, mis aitavad vaatajail kujutisi "lugeda".

Viimse kohtupäeva stseen Autuni kloostri peaportaali kohalt, 1220 - 35 (allikas). Keskel troonib Kristus, ülestõusnud on tema jalge all; otsuse tegemisel, kas inimese hing läheb põrgusse või taevasse aitavad teda Peetrus ja Paulus.

Detailid Autuni kloostri interjöörist (allikas; allikas) Juudase ülespoomise stseen ja Eva noppimas õuna keelatud puust taustal väänlev madu.

Gootikas tekib reljeefi kõrvale taas täisfiguur„vaeste piibel“ kolib kiriku seintelt akendele – vitraažidele. Kujutamisviis muutub tasapisi looduslähedasemaks ja realistlikumaks, rohkem rõhku pannakse inimese anatoomiale, sümbolid aga jäävad või tulevad juurde uued, nt. astronoomilisi sodiaagimärke kujutavad.

Figuurigrupp Reimsi katedraali läänefassaadilt, 1230-33; 1245-55 (allikas)

Vasakpoolsed kujud on vanemad: stiliseeritumad. Parempoolsed uuemad: realistlikumad.

Maal

Maal esineb romaani stiilis altarimaali näol, samuti raamatumaalina. Käsitsi kirjutatud raamatud ei olnud mitte ainult kaunilt ja kalligraafiliselt kirja pandud vaid ka ohtralt ja värvikirevalt piltidega illustreeritud. Raamatute sisuks oli tavapäraste piiblitekstide kõrval ka igapäevaeluga seonduvad õpetused või väljakirjutused antiiksetest teostest. Enamasti panid raamatuid kirja ja illustreerisid mungad, kuna see oli üks osa nende igapäevatööst, allpool toodud näite juures on teada ka nimeline töö autor: Matthew Paris.

Meister Hugo. Mooses ulatab käsulauad, u 1130-40 (allikas)

Romaani ajal ja keskajal üldiselt oli ka tarbekunst kõrge kvaliteediga ja hinnatud. Üks tolle- aegseid pärle on 70 meetri pikkune gobelään  - Bayeux`i seinavaip, mille sisse on kootud lood Inglismaa vallutamisest normannide poolt.

Fragment Bayeux´i gobeläänis (Haroldi kroonimine), u 1080 (allikas). 

Maalikunst esineb gooti stiilis otseses mõttes kõige säravamalt ja silmapaisvamalt vitraaži kujul. Kui mingit ajastut võib nimetada klaasikunsti kõrgajaks, siis oli see gootika. Tollaste vitraažide näol polnud tegemist lihtsakoeliste värvilistest klaasidest kokku pandud pildikestega vaid keerukate, kaunilt ja meisterlikult teostatud keerukate "läbipaistvate" lugude ja jutustustega. 

Fragment Chartesi katedraali põhjakülje roosaknast, u 1220 (allikas) Keskel näeme Maarjat Kristuslapsega aujärjel ümbritsetud pühakutest ning ülal püha vaimu kujutavatest tuvidest.

Lisaks kiriku aknaid kaunistavatele vitraažidele esines maalikunst endiselt ka raamatumaali näol, ka hakkas järjest enam levima altarimaal, mis võttis eeskuju ka Bütsantsist. Mõlemal juhul liikus kujutamisviis nagu skulptuuriski loomulikuma ja vabama käsitluslaadi poole.

Duccio. Maarja aujärjel. u 14. sajandi Itaalia (allikas)

Matthew Paris. Autoportree põlvitamas Neitsi Maarja ja Jeesuslapse ees. Pilt raamatust Historio Anglorum, 1250-59 (allikas)