Koopamaalist püramiidideni

1. Algus: koopamaalid ja käteplaks

Ürgaja inimese uskumus oli animism– uskumus, mis tegi inimest ümbritseva maailma elavaks, kus ei olnud vastandusi: head ega halba; õiget ega valet; ilusat ega koledat. Kõik oli üks suur ühine Maailm. Söögiotsimise ja paljunemise kõrval oli tähtis osa mitmesugustel rituaalidel: mille tulemusi näeme koopaseintel maalide näol.

Kuna maalid on sageli olnud "peidus" raskesti ligipääsetavates koobaste sügavustes, on neid avastatud ka juhuslikult. Neid avastatakse ka üha juurde ning kaasaegsed uurimismeetodid võimaldavad nende vanust täpsemalt dateerida. Seni teada ühed vanimad (u. 30000. aastat) koopamaalingud on leitud Austraaliast Kakadu rahvuspargist. Austraalia on pea tänase päevani olnud üsna eraldatud maa ja sealne originaalne kultuur (aborigeenid) on mingil määral säilinud autentselt tänapäevani. Austraalia vanale kunstile on iseloomulik nn. röntgensiil: inimest, looma vm. olendit püüti kujutada "läbivalgustatuna", ehk teisisõnu näidata üheaegselt nii kujutatavate välist kuju kui sisemust. 

Koopamaaling Kakadu rahvuspargist. (allikas)

Euroopa vanimad koopamaalingute näited pärinevad Hispaaniast (Altiamira) ja Prantsusmaalt (Lascaux). Läbivalt on kujutatud erinevaid loomi, kujutamisviis pigem loomutruu, st. me võime maalingutelt konkreetse looma liigi ära tunda. Arvatakse, et kuna loom oli inimese ellujäämiseks nii oluline, jälgis inimene teda tähelepanelikult ja looma seinale maalimine võis olla osa mingist jahirituaalist. Kasutatud on looduslikke värvipigmente: musta (puusüsi), ookrit (kollakas) ja telliskivipunast, mida on segatud vee või loomarasvaga. Pintsli asemel kasutati sageli sõrmi.

Piisoni kujutis Altamira koobastest Hispaanias (allikas)

Inimene on seevastu kujutatud skemaatiliselt ja üldistatult, nii maalidel kui kolmemõõtmelisena. Miks? Arvatakse, et väline kuju, ilu ei olnud esmatähtis. Oluline oli inimese funktsioon: küttida (toit lauale tuua) või paljuneda (järglasi sünnitada).

Willendorfi Veenus, u. 28000 eKr. (allikas) Vanimaid naisekujutisi, valmistatud liivakivist, pikkus 15cm, ilmselt mõeldud amuletiks. Naine sümboliseerib siin viljakust. 

Vanimaid inimese poolt loodud ehitisi nimetatakse megaliitseteks ehitisteks (Kr. k. mega+lithos tähendab “suur kivi”). Megaliidid koosnesid dolmenitest- kaks suurt püstist kivi, mida katab kolmas ja menhiritest- pikergune suur kivi. Kuidas võis valmida ürgaegne ehitis, võite vaadata allpool siit. 

Muusika olemusest on füüsilisi näiteid vähem. On üksikuid pildinäiteid koopamaalide näol ja muidugi ka arheoloogilisi leide. Kuid leidude füüsilise väljanägemise põhjal saame vaid oletada kuidas võis muusika kõlada, sest noote ega helisalvestisi ju pole. Inimese enda keha oli esimene vahend, millega sai helisid tekitada: häälitsemine, vilistamine, käte plaksutamine, sõrmega nipsutamine, jalaga löömine jne. Järgnevas lõigus saate kuulata helilooja Steve Reich`i pala Clapping Music (1972), kus instrumendiks ongi see kõige vanem pill ehk kehapill. 

Esimesed algelised pillid olid arvatavalt trummid ja vilepill. Esimeste trummide juures kasutati käepäraseid looduslikke vahendeid: õõnestatud puutüve tükki, mille külge pingutati loomanahk. Vilepille valmistati luust, nagu loomakujukesigi. Hiljem on vilesid valmistatud ka savist ja puidust andes neile mõne looma või inimese kuju. Vilepilli puhutakse otsast või külje pealt, nagu tänapäeva orkestriflööti. Polüneesia rahvad Vaikses ookeanis on erilised, sest puhuvad vilepilli läbi nina.