Rahvakultuur

3. Rahvamuusika tänapäeval

Tänasel päeval on kas autentne rahvamuusika või seda kuidagi tõlgendav muusika muutunud väga populaarseks ja seda kogu maailmas, mitte ainult Eestis. Eestis esitatakse rahva- või uuema sõna järgi pärimusmuusikat juba rahvusvaheliseks festivaliks kasvanud Viljandi Folgil, lisaks toimuvad väiksemad festivalid, nt Viru Folk või Hiiu Folk. Kuid rahvamuusikast inspireeritud muusikat teevad ka artistid, keda on paigutatud ka näiteks rock-või džässmuusikute alla. Allpool mõned nimelised näited ja paar muusikaklippi.

Võrumaalt pärit Mari Kalkun esineb nii sooloartistina kui koos ansambliga Runorun. Tema loomingus on kõrvuti rahvaviisid ja autorilooming, au sees on võro keel. Pillidest mängib ta teiste seas akordionit ja kannelt. 

Paabel on džässiliku kõlaga kümmekond aastat tegutsenud ansambel, mis käsitseb rahvamuusikat üsna vabalt. 

Paabelis mängib muude pillide hulgas torupilli hetkel ilmselt ühe populaarsema folkrockansambli TradAtacki! üks liikmeist Sandra Sillamaa, bändi teine liige Jalmar Vabarna jõuab samuti kaasa lüüa veel paljudes teistestki kollektiivides, teiste seas näiteks Zetod või Curly Strings. Setomaalt pärit "poistebänd" Zetod esitab rahvalikke laule ja seto regilaulu pungilikult värskes võtmes.

Lõõtspilli kuuleb ansambel RÜÜT palades, mis mängib traditsioonilist rahvamuusikat töödeldes lugusid igal võimalikul moel. Samuti esitavad nad autoriloomingut.

Omanäolised rahvamuusikat ja autoriloomingut põimivad muusikud on veel näiteks Maarja Nuut ja Triinu Taul. Rahvamuusikat traditsioonilisemas või moodsamas võtmes esitatavaid muusikuid on Eestis väga palju ning tuleb üha juurde. 2018 aasta Viljandi Folgi hüüdlause oli "Sajaga!" ning 2019 aastal "Kõlab hästi".